Pärnakad Mihkel Kirves (nr 12) ja Karl-Martin Kask said esimest korda koondisekutse.Foto: Stanislav Moškov
Korvpall
6. september 2018, 14:25

Korvpalli rahvusmeeskond meenutab B-koondist - kas niimoodi hakkabki olema?

Eesti korvpallikoondis võõrustab täna Belgiat koosseisuga, mis meenutab mõni aasta tagasi kokku tulnud B-koondist. Puudujatest saaks ilmselt kokku kõvema meeskonna kui olijatest. Kas nii hakkabki olema?

Kuigi paljud klubid võiksid mängijate vabakslaskmisel alaliitudega rohkem koostööd teha, tuleb praeguses olukorras esmalt vaadata maailma katuseorganisatsiooni FIBA poole. Eesti korvpalliliidu peasekretär Keio Kuhi möönab, et seis on keeruline, aga vähemalt esialgu ei kao akende süsteem kuhugi.

"Elus tunduvad paljud asjad paberil ilusad. Kui FIBA "aknaid" välja töötas, oli sama lugu. Kunagi see süsteem ju toimis. Aga vahepeal tegi FIBA suure vea, Euroliiga anti käest. Vana olukorda taastada on raske, kui mitte võimatu," rääkis Kuhi Õhtulehe korvpallisaates "Viies veerandaeg".

Esiliigad tekitavad küsimärke

Aga mis saab talvel? Eesti sai MM-valiksarja esimeses ringis üldjuhul välja panna igati soliidse koosseisu, kus oli nii vanemaid, parimas mängijaeas kui ka nooremaid tegijaid. Paljud teised riigid, näiteks Eesti alagrupikaaslane Kreeka, tulid aga välja tugevuselt teise või isegi kolmanda rivistusega.

"Usun, et hooaja keskel laabuvad aknad paremini, sest siis on mängijad juba vormis. Praegu on nii klubide kui ka koondiste ettevalmistus pandud ühele ajale. Klubid, alaliidud, treenerid ja mängijad on pandud raskesse seisu, sest tagantjärele tarkusena on käimasolev aken liiga pikk," rääkis Kuhi.

Paljud Eesti koondislased mängivad suurte riikide madalamates liigades, mille kalendrites akendega ei arvestata. Näiteks Kreeka esiliigas teenivad leiba Sten Sokk, Rait-Riivo Laane ja Martin Paasoja. Esimesed kaks soovisid klubiga hooajaeelse ettevalmistuse kaasa teha.

Kuhi usub, et kui pallurid tõusevad meeskondades võtmerolli, siis arvestatakse nende soovidega rohkem ja nad saavad korraks kodumaale põigata. Ent kindlalt ei saa nende osas midagi välja reklaamida.

Veebruarist meenub näide, kus Rain Veideman oli Itaalia esiliigas Udine meeskonnas kindel algviisiklane, aga tiheda kalendri tõttu jäi ta saapamaale. Samas 2017. aasta novembris oli tagamängija koondises kohal ja klubi puiklema ei hakanud.

"Otsuseid teevad inimesed, kõik on suhtlemise küsimus. Mõnes riigis suudab ka alaliit sekkuda – kui öeldakse, et on vaja lasta, siis lastaksegi. Tegemist on sisuliselt uue valdkonnaga, sest läbirääkimised on kujunenud meie jaoks väga keerukaks ja aeganõudvaks," selgitas Kuhi.

Revolutsiooni ei tule

Kas FIBA hakkab süsteemi kohendama, selgub novembris peetaval võistluskomisjoni koosolekul. Peasekretäri hinnangul suures plaanis siiski midagi ei muutu ja aknad ei kao veel niipea.

"FIBA on ülemaailmselt otsustanud, et igal pool on sama kalender. Seda kiiresti tagasi ei pöörata, pigem tuleks otsida lahendusi, et aknad paremini toimiks. Reeglid peavad olema täitmiseks, aga praegu neid ei täideta. Üks võimalus on teha mööndusi, näiteks teha aknad lühemaks."

Kui FIBA või klubid järeleandmisi ei tee, võivad 2021. aasta EM-valikturniiri ajal koondisi tabada samasugused negatiivsed üllatused nagu viimastel nädalatel. Eesti puhul on ainus vahe selles, et siis pole enam kuskile taganeda – finaalturniiri piletita jäämine oleks ilmselge pettumus.