Mulle alati meeldivad arvamused profaanidelt. Neis on midagi väga huvitavat, Ja see on: nad on väga enesekindlad ja usuvad ainult seda, mida reaalselt näevad. Muide nendele tarkadele väike lohutus. Universum ei pöörle mitte teie ümber,Vaid võibolla teid üldse ei ole olemaski. Mõelge selle peale enne kui klahve vajutate.
Kui ise pole mitte kunagi taoliste asjadega kokku puutunud, siis tõepoolest tekivad kahtlused nende suhtes, kes väidavad, et on näinud. Aga mida teha siis, kui oled täiesti terve, kõik su sõbrad-tuttavad ka ei kahtles su mõistuses ja äkki puutud kokku millegi seletamatuga? Hakkad kahtlema oma mõistuses? See vist on tõesti lihtsaim viis asja seletada, selle asemel, et hakata nähtusele otsima teaduslikumat seletust. Muuseas, lugesin hiljuti kuskilt netist ühte nalja - kui sa koolis pole käinud füüsika ega keemia tundides, siis maailm on su jaoks täis imesid ja võlukunsti. Teisti öeldes, igasugused seletamatud asjad on tegelikult vajalike teadmiste puudumine.
Esimene kokkupuude peenmateriaalse maailmaga võibki olla päris tõsine, inimeste kirjeldused sellistest olukordadest viitavad tõsisele traumale, kui see ei lahene, võib kujuneda kõigi sümptomitega PTSD. Õnneks läbi interbeti on igasugu kogukonnad kättesaadavad, kus ei peeta sellise hetkelise nägemise avanemise pärast inimesi veel hulludeks. Psühhiaatritet saad kiire diagnoosi ja räige tabletiravi isegi siis, kui tervise üle otseselt ei kurda. Vähe on neid arste, kes eristavad seletamatut haigusest.
hämaras mõisahoones pildistamise ajal pool kaadrit korduvalt (ja erinevatest suundadest) justkui mõisa pööningul hämaras pildistamise ajal oli äkki pool kaadrit justkui kardina taga, katikuga kaetud, poolikud. Hiljem pilte vaadates olid kõik pildid kogu kaadri ulatuses korras,( vaid veidi mullikesi varem nähtamatul poolel, muidu kõik nähtav) . Ma pole ebausklik ega ülemäära arg aga pildistamise lõpus tekkis äkki ei millestki suur paanika, jooksin kiiresti õue.
ma võin pimedas ja odava digika või telefoniga tuhandeid selliseid "orbi ja vaimupilte" toota, pole probleemi.Ostku omale korralik fotokas ja varustus ning pildistagu siis neid "vaime", olen kindel, et siis ei jää neid ühtegi pildile.
hullus ongi siis uus normaalsus, praegu kiputakse nagunii üle diagnoosima igasugu pisiasjadest tehakse haigus ja määratakse tabletid. Mõttetu värk, elma pead ikka enda hädadega koos, parem on kohaneda, välja töötada oma korrigeerivad mehhanismid koos tugisüsteemidega, toitumise korrigeerimisega jne.
Kas sa tunned pildilt lõhna, et seda küsid? Mina ei eita seda võimalust, kuna mina tunnen maitset asjadel, mida tavaliselt suhu ei topita, aga mille nimetuses kajastub just see maitse.
Ei oska selle nõia pildi kohta midagi arvata, aga kui naise sugulased oli teinud hingedepäeval surnuaias lähedase haual pilti, siis pildil oli hulgim orbisid ja ühe väikse tüdruku nägu. Jah, hajutatud, aga siiski selgelt arusaadav. Ei ole mingit põhjust arvata, et see pilt oleks olnud fotoshopitud.
Nägin ühel matusetalitusel kadunukesest tehtud digifotod, kus tema avatud sarga ees seisid justkui hägusad inimkujud, kelledest ühe nägu oli äratuntav. Tegelikult olid need leinajad, kellede peale sähvatanud ere välklamp projekteeris mingil kombel nende kujutised sargas lamanu riietele ja muule taustale. Või oli see mitmekordne peegeldus: alul lahkunule, siis sealt seisjatele ja siis neilt taas lahkunule? Pildistati ärasaatjate kõrvalt ainult lahkunut. Fotoaparaat oli kallis profiaparaat. Vaimudega polnud mingit pistmist, aga millest on tingitud selline efekt pildistamisel välklambiga?
KOMMENTAARID (23)