Eesti - KreekaFoto: Erki Pärnaku
Jalgpall
8. september 2018, 23:38

7 VÕTIT | Vana hea Kostja oli tagasi, kuid Eesti kaotas napilt Kreekale + GALERII (18)

Eesti jalgpallikoondis alustas Rahvuste liigat kodus 0:1 kaotusega Kreekale (14. Kostas Fortounis). Õhtuleht võtab kohtumise kokku seitsme võtmeküsimuse abil.

1. Mis otsustas mängu saatuse?
Eesti suutmatus väravaid lüüa. Või suutmatus häid löögikohti tekitada. Maitse asi. Kaitses tehti pärast 0:1 kaotusseisu jäämist korralik partii, ent rünnakul ei suudetud kreeklaste väravale vastata. Kusjuures meie ehk parim moment sündis juba 10. minutil, kuid Siim Lutsu 13 meetri pealt parema (ehk nõrgema) jalaga tehtud löök veeres esimesest postist mööda.

Häid tsenderdusi andsid karistusalasse nii Konstantin Vassiljev kui ka Henrik Ojamaa, ent kas polnud jätkajat või oli löök ebatäpne. Ühtki paraadtõrjet Vassilis Barkas Kreeka väravas tegema ei pidanud.

Positiivsena jäi Eesti ründetegevusest silma uus nurgalöökide lahendamise taktika (niinimetatud poejärjekord, mille muutis populaarseks Inglismaa suvisel MMil). Ent esimeses mängus see veel tulemust ei toonud. Nagu ka 80. minutil pingilt tipuründesse toodud keskkaitsja Joonas Tamm.

2. Kuidas sai hakkama Ragnar Klavanita kaitseliin?
Paremini kui võis karta. Peatreener Martin Reim üllatas mängueelsel pressikonverentsil ajakirjanikke teatega, et kapten Klavan pole koondisega Liverpoolis hangitud kannakõõluse vigastuse tõttu ühtki trenni kaasa teinud. Uudis oli seda ootamatum, et veel 2. septembril rassis keskkaitsja Cagliari eest Itaalia kõrgliigas 90 minutit.

"Vahepeal oli lootust, et asi paraneb, kuid probleem lõi Itaalia kõvamatel väljakutel jälle välja," selgitas Reim. "Kokkuvõttes on tema kannakõõlus valus ja paistes. Anname paar päeva aega ja loodame, et ta aitab võistkonda teises mängus [teisipäeval võõrsil Soome vastu]." 

Ent muresid oli ka keskkaitsjate Joonas Tamme ja Enar Jäägeriga (paranes äsja traumast, mille järel on mänginud Norra liigas alla kümne minuti) ning paremkaitsja Taijo Tenistega. Seega nägi meie tagumine viisik vasakult vaadatuna välja: Artur Pikk, Karol Mets, Madis Vihmann, Nikita Baranov ja Gert Kams. Neist Flora mehed Vihmann ja Kams on nii-öelda sundkäigud.

Andis tunda, et kokku sattus harjumuspäratu seltskond, sest juba 4. minutil mängisid kreeklased seinasööduga Petro Mantalose Mihkel Aksaluga silmitsi, ent juuli lõpust saati koduklubis pingil istunud Aksalu tõestas, et pole mängupausi tõttu taset kaotanud, vaid tõi palli alt nurgast ära.

Järgmine error, mida kahjuks ei suutnud lappida ka Aksalu, tuli 14. minutil. Paremkaitsja Vasilis Torosidis riputas trahvikasti Kostas Mitroglou peale palli, mille too suunas avanenud Kostas Fortounisele, kes omakorda realiseeris valveta oleku väravaks. Natuke peab tolles olukorras tuhka pähe raputama Vihmannile, kes astus paar ebalevat sammu Mitroglou poole (keda valvas juba Baranov), aga ei läinud lõpuni võitlusesse. Aga veelgi lubamatum oli see, et keegi poolkaitsjatest ei langenud Fortounisega kaasa, vasakpoolne keskkaitsja Mets uitas kusagil ääre pool ega jõudnud samuti olukorda. Teisisõnu, kollektiivne eksimus.

Ei tea, kas asi oli eduseisus või sai Eesti lihtsalt paremini mängu sisse, aga edasi läks justkui libedamalt. Pigem lipsasid sisse individuaalsed (nt Baranov 45+1. minutil, aga Dimitri Pelkas ei jõudnud palliga piisavalt pikalt spurtida ning 1 vs 1 olukord hääbus) kui grupiviisilised eksimused. Liiga tihti taga ärevaks ei läinud (40. minutil tabas Fortounise löök posti), eriti kindlalt kontrollisid meie kaitsjad teist korrust.

3. Kas Konstantin Vassiljev õigustas enda kohta algkoosseisus?
Absoluutselt. Küsimus on aktuaalne seetõttu, et meie keskväljamaestro mängib veidral kombel Poola kõrgliiga asemel sama riigi tugevuselt kuuendas liigas koos koolipoiste ja amatööridega. Põhjus? Ta lihtsalt ei kuulunud suvel enam Gliwice Piasti peatreeneri plaanidesse ega jõudnud ka klubiga lahkumise osas kokkuleppele ja on nüüd Piasti duublisse kupatatud.

Nii mängiski ta viimati adekvaatsel tasemel vutti 9. juunil koondisega Lillekülas Maroko vastu. Lisame siia ammuse teadmise, et 34aastane Vassiljev pole kaitsefaasis pooltki nii hea kui rünnakul ning ta pole õiget kohta 5-4-1 asetuses leidnud, siis kätkes Kostja algrivistusse lülitamine (Rumeenia meistriliigas stabiilselt mängiva Ilja Antonovi asemel) endas arvestatavat riski.

Aga Kostja pulbitses silmanähtavalt tõestamisvajadusest ja tahtejõust. See väljendus selles, et ta täitis isukalt Mattias Käidi tavapärast kohta keskväljal, mis hõlmab endas ka eeskujulikku kaitsetööd. Vassiljevi pealt kaitses kindlasti ei kärisenud, ent eks Kreeka ründas ka enamasti äärtelt. Küll aga paistis ta silma erakordse töökuse ja väga hea füüsilise vormiga. 

Mis puutub palliga mängu, siis kohati tundus tribüünil, et kalendris särab taas 2011 ehk et Kostja jalast võib kõike oodata. Kõik söödud mõistagi ei jõudnud adressaadini, aga kuulus ettearvamatus oli tema mängus taas olemas (5-4-1 asetusega kippus see varem pigem kaotsi minema, sest ta ei leidnud platsil õiget kohta).

25. minutil õnnestus tal esimest korda Vassilis Barkase valmisolekut testida, ent Kreeka väravavaht tõrjus 20 meetrilt sooritatud madala löögi. Avapoolaja üleminutil avas Kostja oivalise sööduga Gert Kamsile parema ääre, tulemuseks nurgalöök. 

4. Kes oli Eesti parim?
Konstantin Vassiljev. Tahtis ja võitles meeletult ning õnnestus enam kui ebaõnnestus. Aga kiitust väärivad kindlasti ka Luts ja Aksalu.

5. Mida peavad meeskonnad edasist silmas pidades parandama?
Eesti - väga lihtne, vaja on tekitada endale rohkem ja paremaid löögikohti. Oli taas säärane mäng, kus rünnakuid justkui oli, ent tõsiselt ohtlikuks läks paar-kolm korda.

Kreeka - isu. Tundus, et kreeklased jäid kiiret 1:0 eduseisu liialt nautima ja lasid Eesti liiga hõlpsalt mängu sisse. Pehmemat sorti tahtmatus (või laiskus) paistis vahel silma ka lahtise palli või kahevõitlusolukordades. Järgmised vastased ei pruugi seda andestada.

6. Mida ütlesid asjaosalised?
Väravavaht Mihkel Aksalu: "Kreeka oli lihtsalt natuke kliinilisem olukordade lahendamisel. Meil oli samamoodi paar võimalust värav lüüa, nemad klassiga lõid selle ära. Kaks meest (eeldatavasti Kostas Mitroglou ja Kostas Fortounis - M.T.), keda enne mängu skautisime, kelle tugevusi teadsime, tegid selle mängu ära. Ükskõik kui palju videoid ka ei vaataks, nad leiavad ikka selle variandi ja löövad ära. See on kurb."

Kapten Konstantin Vassiljev: "Magasime alguses lihtsalt maha, Kreeka näitas oma kvaliteeti. Passiivsus läks meile kalliks maksma. Nad tekitasid kaks samaugust olukorda, ühe realiseerisid."

Peatreener Martin Reim: „Nagu näha oli, siis esimesed 15-20 minutit oli meil väga raske. See polnud üllatav, sest Kreeka teebki mängu alguses marulist survet. Meie pressing jäi liiga passiivseks, ei juletud piisavalt agressiivselt mängida. Sealt tekkisid esimesed raskused.

Kohe, kui natukene ülespoole tõusime, suutsime ka palle võita. Täiesti värava ees jäi siiski teravust väheks. Soov ja tahe olid olemas, riskisime veidi rohkem, aga ka vahetused ei toonud seekord suurt efekti. Ei saa otseselt öelda, et keegi midagi valesti tegi, lihtsalt kvaliteedist jääb vahel puudu. Sisse tulid lihtsad pallikaotused, kehvad esimesed puuted ja ebatäpsed söödud. Siit ja sealt oli tunda, et mõne mehe mängupraktika polnud piisav.“

7. Mis saab edasi?
Eesti koondis rändab pühapäeval laeva ja bussiga Soome Turu linna, kus neid ootab teisipäeval järgmine Rahvuste liiga meeskond põhjanaabrite esindusega. 

Kreeklased kohtuvad teisipäeva õhtul Budapestis Ungari meeskonnaga. Meie sõidame Kreekale külla novembri keskel Rahvuste liiga alagrupiturniiri viimases voorus.