MAESTRO: Eesti - Kreeka jalgpallimängu positiivseim tõdemus on, et 34aastane keskpoolkaitsja Konstantin Vassiljev (palliga) pole veel koondisetasemel oma viimast sõna öelnud.Foto: Erki Pärnaku
Jalgpall
10. september 2018, 00:05

Konstantin Vassiljev tõestas Kreeka vastu, et teda on veel vara maha kanda (1)

Jalgpallikoondis alustas Rahvuste liigat Tallinnas 0:1 allajäämisega Kreekale. Mängu järel tuleb nõustuda Konstantin Vassiljeviga, et aitab juba nendest niinimetatud ilusatest kaotustest, vaid aeg on hakata koledalt võitma (või viigistama).

Paistab, et elurežissöör taaslavastas laupäeval Lillekülas Eesti ja Kreeka vahel kahe sügise taguse vutietenduse. Ka toonases MMi valikmängus läksid külalised kärmelt juhtima (siis 2., nüüd 14. minutil), misjärel käivitus tasapisi eestlastegi mängumootor. Vigastatud Ragnar Klavani ja Mattias Käidita Sinisärgid etendasid kaotusseisus väärika partii, ent tähtsaim ehk tulemus jäi taas saavutamata. Alljärgnevalt arutleme mõne üleeilsest mängust tõukunud jututeema üle. 

Vana hea Kostja oli tagasi

Klavani puudumisel kaptenipaela kandnud Vassiljevi personaalküsimus on tolle matši vaat et huvitavaim, aga ka positiivseim aspekt. Jalgpallisõbrad teavad, et meie 34aastane keskväljamaestro mängib igapäevaselt Poola kõrgliiga asemel sama riigi tugevuselt kuuendas (!) liigas koos koolipoiste ja amatööridega. Põhjus? Ta lihtsalt ei kuulunud suvel enam Gliwice Piasti peatreeneri plaanidesse ega jõudnud ka klubiga lahkumise osas kokkuleppele ja on nüüd Piasti duublisse kupatatud. Niisiis algas augustis arutelu, kas rahvaliigast üldse kannatab rahvusmeeskonna juurde tulla? 

Kes kohtumist nägid, teavad nüüdseks, et kannatas küll. Lausa nii hästi, et 34aastane Vassiljev rügas keskpoolkaitses kõik 90 minutit (hea kestvus üllatas meest ennastki) ja oli Õhtulehe hinnangul Eesti parim mees platsil. 

Mis kõige tähtsam, Kostja tõestas, et teda on veel vara algrivistusest maha kanda. Et ta võib peatreener Martin Reimi juurutatavas 5-4-1 süsteemis edukalt tavapärase keskpoolkaitsja rolli täita. Et teda ei pea platsile mahutamiseks valeründajaks või ääremängijaks maskeerima (nood katsetused kukkusid haledalt läbi). Vaid ta suudab ja tahab Kreeka-suguse satsi vastu niivõrd distsiplineeritult kaitsetööd teha, et temast ei saa müüri nõrgim lüli.

Mis puutub palliga mängu, siis kohati tundus tribüünil, et keegi on kalendri mõne aasta võrra tagasi lapanud. Kostja, kelle jalgadest võib kõike oodata, oli taas meie ründemängu keskmes. Aju ja niiditõmbaja. Kõik söödud mõistagi ei jõudnud adressaadini, kuid tema geniaalsus täitis Lilleküla staadioni üle tüki aja meeldivalt äreva teadmatusega – mis juhtub järgmisena, kui Kostja palli saab? Ühesõnaga, vana hea Vassiljev oli tagasi!

Mure ümber väravavahi oli asjatu

Kuivõrd Klavani kannakõõluse trauma paljastus alles päev enne mängu, oli Vassiljevi seisundi kõrval teine läbiv jututeema väravavahi positsioon. Keda usaldada tähtsas matšis postide vahele, küsisid ajakirjanikud ja fännid.

Tavatu mure põhjustas fakt, et Sergei Pareiko lõpetamise järel esikindaks kerkinud ja seda kohta siiani edukalt kaitsnud Mihkel Aksalu langes koduklubis Seinäjoki JK-s juuli lõpus pingile. Uus olukord. 21aastase Matvei Igoneni mängupraktika Norras Lilleströmis on olnud veel napim, mis tähendas, et kolmest puurilukust on ainsana stabiilselt tööd saanud FCI Levadia mees Sergei Lepmets (31). Ent temal jällegi on selja taga vaid üks koondisemäng. 

Lõppeks läks nii, nagu kõige loogilisem oli: meie väravat kaitses ikkagi Aksalu, kel enim kogemust. Koondise väravavahtide treener Mart Poom võis juba 4. minutil oma otsust kiita, sest Aksalu tõi alt nurgast välja Petros Mantalose lähilöögi. Enesekindlus ja head tõrjed iseloomustasid saarlase mängu lõpuni välja, roostet ei paistnud ühestki liigutusest. Väravaolukorras oli Aksalu viimane mees, keda süüdistada. Kostas Fortounise tabamus sündis väljakumängijate kollektiivse eksimuse tagajärjel.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et mure ümber väravavahi oli asjatu. Kuuajaline mängupraktika puudus on piisavalt lühike aeg, et oskuseid säilitada. Ilmselt pole küsimust, kes homme Soome vastu puurisuul seisab – ikka Aksalu.

Mehe enda kommentaar: „Tore jah, et mõned asjad tulid välja, aga lõppkokkuvõttes on tabelis null punkti. Rõõmus ei saa olla. Enda võimetes ma polegi kahelnud.“

Kes küll lööks selle näsa võrku!?

Habemega probleem, millele saabub lahendus ilmselt alles siis, kui mõni praegune koondise ründav mängija teeb arenguhüppe (mitte sammu) või tagalast sirgub uus noor väravakütt. 

Viimasel ajal on meie põhiline ründeplaan pääseda tõusvate äärekaitsjate abil küljejoone lähistelt tsenderdama. See osa plaanist õnnestuski Kreeka vastu rahuldavalt, kuid mängust mängu lendavad nood pallid enamasti tuulde. Vahel pole värava all jätkajat, teinekord jälle pole jätk täpne. Üks on selge, vastaste väravavaht peab sekkuma liiga harva. 

Näiteks kreeklane Vassilis Barkas ei pidanud Tallinnas ühtki paraadtõrjet tegema. Kahest raamide vahele läinud pealelöögist üks oli Vassiljevi poolohtlik kauglöök ning teine... nii ohutu, et seda ei mäletagi. Teisisõnu, Eestil oli Kreeka vastu suuri raskusi heade löögikohtade tekitamisega. Ja nii on raske väravaid loota.

Äkki saabub edu ühes uudse nurgalöökide lahendamise ideega, mida Eesti Kreeka vastu tutvustas. Nimelt ammutasid meie treenerid suvel MMilt Inglismaast inspiratsiooni ja moodustasid samuti penaltipunkti juurde niinimetatud poejärjekorra, kust mehed hetk enne tsenderdust vastase jaoks teadmata suunas avanesid. Esimese katse saagiks jäid mõned ebatäpsed pealöögid.

 

Peatreener Reim: tahe oli olemas, aga kvaliteedist jääb vahel puudu

Eesti jalgpallikoondise peatreener Martin Reim ütles pärast 0:1 kaotust Kreekale, et soov ja tahe olid tema hoolealustel olemas, kuid ründefaasis jäi teravusest puudu.

„Nagu näha oli, siis esimesed 15-20 minutit oli meil väga raske,“ tõdes Reim mängujärgsel pressikonverentsil. „See polnud üllatav, sest Kreeka teebki mängu alguses marulist survet. Meie pressing jäi liiga passiivseks, ei juletud piisavalt agressiivselt mängida. Sealt tekkisid esimesed raskused.“

„Kohe, kui natukene ülespoole tõusime, suutsime ka palle võita. Täiesti värava ees jäi siiski teravust väheks. Soov ja tahe olid olemas, riskisime veidi rohkem, aga ka vahetused ei toonud seekord suurt efekti. Ei saa otseselt öelda, et keegi midagi valesti tegi, lihtsalt kvaliteedist jääb vahel puudu. Sisse tulid lihtsad pallikaotused, kehvad esimesed puuted ja ebatäpsed söödud. Siit ja sealt oli tunda, et mõne mehe mängupraktika polnud piisav,“ lisas ta.

Martin Reim. Foto: Martin Ahven

Kokkuvõttes ütles Reim, et loodab homseks Rahvuste liiga mänguks Soome vastu omad korrektuurid teha. „Mängu lõpus suutsime palli hoida, aga olime liialt keskväljal. Viimasel kolmandikul jäi teravusest natukene puudu. Kindlasti on võimalik ründes tunduvalt efektiivsemalt mängida. Peame Soomega mänguks leidma paremaid variante, et olukorda kiiresti parandada.“

Soome alustas turniiri kodus 1:0 võiduga Ungari üle. Võiduvärava lõi 7. minutil Teemu Pukki.