Blogid

Kuidas elasid poluvernikud Peipsi põhjarannal (4)

LISA KOMMENTAAR

ehh10. september 2018, 11:39
Jutt või midagi, Iisaku ümbruse vadjalased ehk poluvernikud olid luterlased ja rääkisid vadja keelt, mis võis sama hästi olla eesti murre, seda pole võimalik nii eristada. Rannikul olid venelased, kes rääkisid vene keelt ja ei tunnistanud poluvernikuid ehk siis vadjalasi omaks. Venelased olid õigeusku, vana või uut.
Ainult joptvuju pool oli "õiget" usku.10. september 2018, 07:46
Sealt tuli nõukogude aktiviste ja organite tjootajaid kuhjaga. Muide kõik elusolijad saavad korralikult sellise tegevuse EV-lt pensioni.
poluvernik10. september 2018, 07:25
Tõnis Erilaid, kust sa seda jama maha kirjutad? Kas mõtlesid ise välja? Minu teada tuleb poluvernik vene keele sõnast poluvertsõ, ehk poolusulised. See sellepärast, et räägiti eesti murdes, ristitud olid aga õigeusku, käidi õigeusu kirikus, kuigi vene keelest suurt aru ei saadud. Kirikus käimine oli auasi.
Ja poluvernikud olid kõik õigeusulised "eestlased" eesti idapiiril.
ehh10. september 2018, 14:26
Ei olnud, luteri usku läinud vadjalased Iisaku ümbruses Alutagusel olid poluvernikud. Rääkisid eestlastest erinevat murret ja lõid risti ette nagu õigeusklikud. Eesti kirjakeele tekkides kadus murre nagu enamikul teistel murretel.
Iisakul on korralik muuseum nendest, nende ajaloost ja tavadest. Ise nad ennast eestlastest ei eristanud. Enda vanem nimetus maarahvas nagu eestlastelgi. Ka Narva jõe tagused vadjalased nimetasid ennast maarahvaks ja rääkisi maa keelt.