Katrin LustFoto: Martin Ahven
Blogid
10. september 2018, 15:08

KATRIN LUSTI BLOGI | Dansket läbis sada miljonit eurot päevas ja keegi ei pannud seda tähele (85)

Viimaste nädalate jooksul on Danske panga rahapesu kohta ilmunud erinevaid numbreid.

Kõigepealt räägiti umbusklikult, et kahtlase raha hulk (mis on Eestist läbi käinud) on 9 miljardit eurot. Siis tuli uudis, et Danske kaudu on siiski liikunud 2013. aastal ligi 30 miljardit eurot ja kõige viimasena teatas maailma üks juhtivaid majandusväljaandeid Wall Street Journal, et aastatel 2007–2015 käis Danske Eesti filiaalist läbi suisa 150 miljardit eurot mitteresidentide raha.

Kui ma loen neid ajalehti ja pealkirju, siis tundub mulle, et inimesed vist ei mõista päris täpselt, kui suurest rahast Danske puhul üldse jutt käib.

Vaatame korraks aastat 2013, kui Eesti Danskest käis läbi astronoomiline summa ehk 30 miljardit eurot.

Samal aastal laekus näiteks piiriüleseid makseid Eestisse 70 miljardi euro väärtuses. Hiljem on see summa olnud aastas umbes 60 miljardit eurot.

See tähendab seda, et ligi pool Eesti kõikidest välislaekumistest pidi käima justkui läbi Danske Narva maantee filiaali ja seda ei märganud väidetavalt mitte keegi.

Toon veel mõned numbrid võrdluseks.

Kogu Eesti hoiuste summa (ehk kontojääk) on umbes 15 miljardit eurot. See tähendab, et nii riik, ettevõtted kui eraisikud hoiavad meie riigis kokku pangakontodel just sellise summa väärtuses raha. Eestis väljaantud laenude maht on samuti umbes 15 miljardit eurot.

30 miljardit eurot tähendab järelikult seda, et Danske pangast käis 2013. aastal läbi igal tööpäeval üle saja miljoni euro mitteresidentide raha.

Mind paelub antud loo juures kõige enam see, et minu andmed pärinevad Eesti Panga avaldatud statistikast ja täna ei ole Eesti Pank Danske juhtumit mitte ühegi sõnaga kommenteerinud. Eesti Pank teab aga samas täpselt, missugused summad meie riigist läbi käivad.

Sama küsimus tekib mul nii rahapesubüroo, prokuratuuri kui finantsinspektsiooni suhtes. Kui pool kogu Eesti välislaekumistest käib justkui läbi ühe panga, peaks kõik eelpoolmainitud institutsioonid seda märkama.

Siin ei ole küsimus enam mitte musta raha jälgimises, vaid puhtalt statistikas.

Täna räägitakse meile, et Danske Narva maantee pank on Taani panga filiaal, mida valvab justkui Taani finantsinspektsioon ning võimalikud trahvid (mis neile Eesti rahapesu tõttu määratakse) laekuvad Taani kuningriigile.

Täna oleks õige hetk meie poliitikutel sekkuda ja lasta vähemalt need summad (trahvid) maksta meie riigikassasse, mitte mujale. Õige oleks ka see, kui trahvi suurus oleks võrdne Danskest läbi käinud musta raha hulgaga.

Täna õhtuses "Kuuuurijas" uurin Danske lugu põhjalikult ja värske pilguga. Ilmnevad nii mõnedki uued asjaolud, millest te pole siiani kuulnud.