Soome - EestiFoto: AFP/Scanpix
Jalgpall
11. september 2018, 23:37

7 VÕTIT | Soome vormistas Eesti kaitsjate sidepraagi võiduks (9)

Eesti jalgpallikoondis jätkas Rahvuste liigat 0:1 kaotusega Soomele (12. Teemu Pukki). Õhtuleht võtab mängu kokku seitsme võtmeküsimuse abil.
Algkoosseisud. Eesti tegi võrreldes Kreeka mänguga viis muudatust, tervenenud on Ragnar Klavan, Joonas Tamm ja Taijo Teniste, taktikalistel põhjustel lülitusid põhikoosseisu Ken Kallaste ja Sergei Zenjov.

1. Mis otsustas kohtumise saatuse?
Üks sidepraak. Mängu ainus värav sündis niiviisi, et soomlased murdsid edukalt Eesti kõrge pressi alt välja, algatasid vasakult kiire vasturünnaku. Sealt tuli madal terav pall kasti, kus Soome esiründaja Teemu Pukki uhkes üksinduses palli latti alla virutas.

Joonas Tamm ja Ragnar Klavan ei suutnud tolles olukorras Pukkit ära jagada. Karol Mets ei jõudnud samuti olukorda, sest oli pisut varem liinist välja astunud nagu ta enamasti täna tegigi (oli pigem alumine poolik kui keskmine keskkaitsja). Niisiis sai üks peataolek jälle tulemusele saatuslikuks, sest Soome väravalukk jäi meile murdmatuks.

Soome - Eesti. Foto: AFP/Scanpix

2. Kas seekord saime mängul kohe sarvist?
Nii ja naa. Laupäevase Kreeka mängu esimesed 20 minutit ebaõnnestusid ning sellest piisas, et 0:1 kaotada, sest kreeklased suutsid kahest suurepärasest šansist ühe ära lüüa. Aga probleem on kroonilisem. Maroko lõi meile juunis esimese ära 11. ning Gruusia märtsis 6. minutil.

Kurb seeria jätkus Turuski, sest Teemu Pukki viis juba 12. minutil Soome 1:0 juhtima. Kusjuures soomlased jõudsid juba 20. sekundil Eesti trahvikasti, ent olukord päädis Pyry Soiri veaga. 2. minutil teenis Soome paremalt äärelt karistuslöögi, kuid Robin Lodi tsenderdus ebaõnnestus totaalselt. Aga tegelikult ei saa öelda, et meie meeskonna algus olnuks kuidagi loid või passiivne. Vastupidi.

Eestlased läksid kahevõitlusesse täiega sisse ja olid kohe avavilest saati valmis palliga soomlasi agressiivselt pressima. Paraku piisas taas ühest sidepraagist ning Mihkel Aksalu pidi jälle palli võrgust välja võtma. Aga valmisoleku taha ei jäänud midagi.

Soome - Eesti. Foto: AFP/Scanpix

3. Kuidas olid lood meie ründemänguga?
Pigem nürid. Konkreetne muudatus võrreldes Kreeka mänguga oli tipuründaja Henri Anieri asendamine Sergei Zenjoviga, kes pole nii jõuline, kuid on see-eest väledam. Vaevalt põhjus pelgalt individuaalne on, aga fakt on see, et Zenjovini jõudis pall märksa rohkem ning Pärnust pärit ründaja jõudis nii mõnigi kord löögile.

Ent tema üritused iseloomustavad meie ründemängu päris hästi. Et nagu on ohtlik, aga samas seda viimast teravust taas pole. Tsenderdustele ei saa enamasti keegi pead või jalga vahele (kehtib ka standardolukordade kohta) ning need lendavad tuulde. Ülesehitusfaas toimis iseenesest korralikult, sest tsenderdama pääseti kõvasti. Aga viimasel kolmandikul jäädi hätta nagu meil tihtipeale mureks. Suurimat ohtu kujutasid endast kauglöögid, kuid needki ei pigistanud Lukas Hradecky’st viimast välja, sest vihisesid peaaegu eranditult mööda.

Olukorra võtab kokku karm statistika: Eesti 12 pealelöögist ainult üks (!) lendas raamide vahele. Samas nurgalööke teenis Eesti üheksa (Soome kaheksa), kuid Konstantin Vassiljevi pallid langesid sisuliselt eranditult soomlaste saagiks. 

Soome - Eesti. Foto: AFP/Scanpix

4. Kes oli Eesti parim?
Henrik Ojamaa. Oli paremal äärel aktiivne, silmapaistev ja ohtlik. Tõsi, tulemust see täna ei toonud, kuid vähemalt lootust oli, kui Ojamaa palli sai. Tema jalast tuli ka Eesti ainuke täpne pealelöök.

5. Mida peavad meeskonnad edasist silmas pidades parandama?
Soome – väravavahti vähem surve alla panema. Väljakumängijad andsid päris tihti Lukas Hradeckyle riskantseid tagasisööte olukorras, kus Eesti mehed olid lähedal ja sundisid Leverkuseni Bayeri mehe nii mõnigi kord palli viimases hädas auti lööma. Arvestades, et Turus kallas terve mäng vihma, olid säärased lükked topeltriskantsed.

Eesti – kaitsjad peavad suutma vastaseid omavahel paremini ära jagada. Soome 1:0 värav oli puhas sidepraak, paraku ilmnes sama probleem nii mitmelgi soomlaste rünnakul. Et eestlasi oli pisikesel territooriumil justkui palju, aga soomlased said ikkagi näiliselt hõlpsasti söötu lükata ja/või löögile minna (nt Jasse Tuomineni lattilöök 26. minutil).

6. Mida ütlesid asjaosalised?
Peatreener Martin Reim: "Väga tahtsime võita, aga mingi väike kvaliteet jääb meil puudu. Et need viimased söödud ja löögid läheksid kas või raami, et oleks mingisugune šanss väravaid saada. Meil tekkis neid olukordi, kus saime ka vabalt löögile või kastis sees head söötu värava ette mängida, aga soomlased olid igal pool ees olemas. Vabalt tehtud löögid lendasid üle, nii on raske väravaid lüüa.

Tuleb õnnitleda soomlasi, nemad realiseerisid täna paremini. Meid mõjutab natuke ka olukord, mis ründavatel mängijatel koduklubides on. Väravasoont pole leitud ja kõigil pole ka väga palju mänguaega. Samas tahtmise ja soovi kohta pole midagi öelda, see oli olemas."

Kapten Ragnar Klavan: "Eks me üritasime, aga olukord lihtsalt on selline, et praegusel hetkel Soome on parem. Kohe kindlasti ei tohiks me sellega leppida. Meeskonnas on sisu, ei saa öelda, et täna halb päev oli.

Valdasime ka palli natuke kõrgemalt. Võib-olla avasime selle tõttu liine, aga oli mängu moodi. Hea õnne korral võinuks mõlemale poole kukkuda."

Keskpoolkaitsja Konstantin Vassijev: "Täna oli võrdsem mäng kui Kreekaga. Lihtsalt vastased olid ees konkreetsemad, sellest tuli ka värav. Meie üritasime ja üritasime, aga kahjuks ei saanud väravale pihta."

7. Mis saab edasi?
Mängijad lähevad tagasi koduklubidesse, Rahvuste liiga jätkub oktoobris. Eestit ootavad kuu aja pärast kaks kodumängu: 12. oktoobril Soomega, kolm päeva hiljem Ungariga. Soome võõrustab kolm päeva pärast Tallinna retke Kreeka.