moderrer kaotas kommi ära ja siin ju ei taastata kui isegi sobilik on. muuseas, sama lugu on ka selle ranitsa enda kaaluga, vihikute-raamatute raskus paberist, pliiatsid keemiliselt vastuvõetamatud, võimlemisriided(praktiliselt on sisetunnis vajalik vaid lühivorm)jne. Miks need lood alati ilmuvad kui kool alanud? Ometi on ju j õ u k koolitervishoiuga tegelevaid ametnikke , millega nad tegelevad ja miks vastavaid normatiive ei kehtestata ega ei jälgita-keelata turule tuua vale "menüü"´d
on rikkus ja lapsed on rikkus. Olen üle 50. aga tervis arsti juures käies (täielik läbivaatus) nagu 30a. mehel. Annan nõu: ärge rassige, vaid kõike mõõdukalt, sest hiljem sööd selle rikkuse tablettide ja ravitsemise näol ära. Ei pea olema kõige paremad ja kallimad asjad. Panustage tervisele, sest seda ei osta ka miljardite eest ja mis elu on haigena.
Lugege ja mõtelge ! Mõtelge järele - ehk jõuab kohale... Rikas pole mitte see, kellel on teistest rohkem, vaid see, kes kõige vähem vajab. Ja üleüldse on suurim rikkus minu arvates hingerikkus.
Artikli järgi on meil 2 keskklassi: ühed on inimesed, kes teenivad 1450-2200 ja teised, kes teenivad 1450-2200 pereliikme kohta. Ehk siis teenistuse järgi oled keskklassi kuuluv, aga kui sul on ka ülalpeetav pereliige, siis pühi keskklassist suu puhtaks. Sama loogikat edasi arendades elab üksi miinimumpalka saav inimene vaesuspiiril, kui ta aga omab veel mittetöötavat pereliiget, siis peaks olema nad ju puruvaesete kategoorias.
Rikkaid nii palju,ometi kisatakse kui alkohol paar euri kallimaks läheb. Järgmine kisa lasteaia maks läks suuremaks,huviringe ei toetata jne. Rahval raha küll,kõik dotatsioonid ainult sissetuleku põhiselt.
Kui paar euri oleks kallim kogu see laar mida Lätist korraga tuuakse, siis keegi ei kisaks. Kui aga vehe on kahekordne, siis anna andeks. Mäletatavasti enne kui Eesti Euroopasse astus varusid paljud mõistlikud inimesed suhkurt, kuna vahetult EL-iga liitumisel tõusis selle hind samuti kahekordseks. Ja neid inimesi keegi ei sõimanud maiasmokadest õgarditeks. Nüüd kui ma toon endale aastase alkovaru Lätist muutusin ma korraga joodiukuks. Kuigi jah vanasti kui sai õlut osta vastavalt vajadusele 24/7 jõin ma vähem, nüüd kui seda alusel garaasi nurgas vedeleb, siis vahel teed ikka õhtul teleka ees purgi lahti.
Need uue auto soetajad ning välismaal käijad on sageli hoopiski tegelikult pennita poisid, kes on pankadele kõrvuni võlgu. Ei korter ega auto ei kuulu temale endale vaid on liisitud, seega panga omand.Kuni selle väljaostuni. Väikelaen istub krae vahel ka ka kodune sisustus on suuresti järelmaksuga ostetud. Näiline hiilgus, jõukus ning rikkus.
Mu naisel õpetajana palk kätte umbes 1100 eurot, ma kõrgharidusega tehnilise eriala spetsialist ja palk umbes 1700 eurot kätte - seega meie kahe keskmine on 1400 eurot ja keskklassi veel ei kuulu. :D
Appi, ma olen vaene! Kokku teenime abikaasaga 5000 ja ise julgesime veel rahul olla... peab vist oma põnnid lastekodusse panema, et keskmist elu saaks nautida :D Selle arvutuse põhjal on ka meie mitmed riigikogu liikmed vaesed :D
Mind ikka õpetati juba lapsena, et vaene pole see kes vähe teenib, vaid see, kes palju tahab. Ja ongi nii, et kõige vaesemad on rikkad - neile ei jätku kuidagi oma mammonast, ikka ihaldatakse ikka rohkem ja rohkem.
jagatakse inimesi kastidesse vastavalt nende sissetulekule? Mis eesmärgil meid omavahel eraldatakse? Millele selline tegevus on orienteeritud ja kelle korraldusel seda tehakse?
See, kas oled rikas või mitte, ei sõltu mitte sissetulekutest vaid sissetuleku ja kulude suhtest. Ja veel on oluline, kuidas teiste eluolu sinu oma mõjutab. Näiteks oled oma sissetuleku ja eluga rahul. Aga siis näed, et naabril on auto, mis on sinu omast parem ja siis jõuad kohe järeldusele, et tegelikult oled ikka vaene. Seega, kui tahtmised ületavad võimalusi, siis oledki vaene. Muuseas, USA- s armastatakse rääkida, et neil osatakse inimestes tahtmisi tekitada. Kui pidevalt tahad midagi, siis ei piisa mitte mingisugusest sissetulekust kuna koos sissetulekuga kasvavad ka tahtmised. Järeldus: õppige vähem tahtma! Ja osake eristada tahmist vajadusest.
Siin üks kommija räägib, vaat, mul on põhiharidusega vend, teeb ROPPUMOODI tööd ja toidabki pere ära. Ainult arusaamatuks jäi, et kas see see oli must huumor. Alles maikuune statistika avaldas, et tervelt üks kolmandik ei tule enne palga päeva ots-otsaga toime. Just pool tundi tagasi lõunases raadiosaates pangaametnik selgitas, et majanduslik seis on meie elanikel siiski parem Soome omadest. Selle jutu peale kas naera või nuta
Keskklassi kuuluvuse määrab siiski põhiliselt kuulumine riigiametnike hulka. Siis saab völja pressida ja altkäemaksu kasseeritada. Raha tuleb nagu lubin.
tõele üsna lähedal. Täna Keskerakonna poolt kunstlikult tekitatud uutes territoriaal-omavalitsustes elabki siis kekskklass ja makse nendele elu lilledele maksab vaevu otsi kokku vedav elanikkond.
Eesti ON parim riik elamiseks! Need, kes räägivad kogu aeg sellest, kui hea on ikka "mujal", et Eestis on kõik halvasti ja pahasti, pole lihtsalt maailmas piisavalt reisinud. Mina olen. Ja ükskõik kuhu iganes ma olen reisinud, ma olen alati tahtnud Eestisse tagasi. Alati. Reisid nädala, reisid kaks. Ilusad kohad, muljetavaldav loodus, toredad inimesed. Aga.. ei teki kunagi seda tunnet, et siin võiks kogu ülejäänud elu elada ja töötada ja kodu luua. Maandud lennukiga Eestis, astud lennukist välja ja mõtled õnnelikuna - ma olen kodus!
no ma ei jõua kodustki kaugemale minna, kui jala jõuan, kuidas ma siis veel välismaale lähen, et vaadata, kuidas seal minust veel vaesemad kogu rahvas :)?
Muide - lennupiletid Euroopasse võib saada edukalt 50 euroga. Tõsi, mõnel pole sedagi võtta, aga nii paljud ei kujuta üldse ette, kui odavalt on võimalik maailma näha ja pole kohapeal elamine-toimetamine ka sugugi kallis alati. Nädal Euroopas võib olla palju odavam kui nädalavahetuse puhkus Eestis. Paljude inimeste, sh pensionäride, puhul on meil see häda ka, et nad hoiavad kinni kinnisvarast, mille ülalpidamine käib neile selgelt üle jõu. Üksikuna pole palju ruumi iseenesest vaja, aga inimesed paigutavad oma identiteedi ja olemuse esemetesse, mis tekitavad mingeid emotsioone.
Teadsin kunagi inimest , kes ajas sama juttu . Kuidas ikka inimesed üürikas õnnelikumad on . Aga endal oli maja ja korter. Viimase muide rentis välja . Ju talle siis oli vaja seda õnnelikku, kes tema korteris elama hakkaks .
palk on 500 ja eesti keskmine üle 1300, no mida räägime. koristaja kasib nende bosside tagant, kest üle 1500 teenivad, ärge kommenteerige, et otsi tasuvam töö, olen küll kõrgharidusega, kuid seda tööd teinud peaaegi 15aastat. miinimumpalk peaks olema vähemalt pool eesti keskmist.
Kõrgharidusest pole mingit kasu, kui sul pole oskusi. Tõsiselt - kõrgharidusega ja 15 aastat 500 eurose kuupalgaga koristaja olla? Üldse nagu mõte ei tööta, et midagi muud teha? Otsida, püüelda? Kõrghariduse suur probleem on see, et kõrgelt haritud inimene arvab, et kuna ma olen nüüd kõrgharidusega, siis töö tuleb mulle ise koju kätte. Aga ei tule. Mul vend on põhiharidusega, aga kuna tal käed küljes ja tööd ei karda, siis teenib rohkemgi kui Eesti keskklass. Töötab küll roppu moodi, aga on ennast ka üles töötanud. Toidab peregi ära, naine on lapsega kodune. Tugev ja terve pere. Pole mõtet siia toppida oma kõrgharidust nina alla, pigem peaks nagu piinlik olema, et haritud inimene, aga seda haritust kasutada ei oska.
vastan sulle selle sapi peale, et haridus ongi selline, et teen mõnuga koristustöid, oskuseid on ikka omajagu, mõni ei saa oma kodu koristamisega hakkamagi. kui sa pole veel aru saanud, et puhastusteenindaja amet on selline ilma milleta ei saa.ja ei plaanigi ametit vahetada, kahju et palgasuurus on selline nagu on. kasutan oma haritust hästi nii tööl, kodus kui puhkehetkel vastupidiselt neile, kes koristajate suunas sappi pritsivad.
Sarnase sõnavõtu eest mind eile sõ.. ,mati . Aga tõde ta on , haridus on hea asi kui ta õige inimese käes on. Need 101 ärge rõõmustage pooltel ainult paber , aga edsi?
Olen olnud statistiliselt puudustkannatavate hulgas (laste arv tegi sissetuleku pereliikme kohta väga madalaks ja ise olin lastega kodune) ja nüüd siis vist keskklassi end harinud ja töötanud. Samas ütleks, et pole iial tundnud, et midagi eluliselt olulist puudu oleks. Kodust sain kaasa oskuse planeerida. Vanaema õpetuste järgi oskan süüa teha hästi, kuid säästlikult. Ehk siis minu meelest ei ole niivõrd oluline, mis on see konkreetne rahasumma, vaid see, mida sa sellega oskad peale hakata.
Ei ela Eestis, seega pole võrreldav selle maa palkadega. Peaasi, et on ametialane töö, iseasi kui palju tööandja maksab. Ei liigita end mingisugusesse klassi.
Arvan, et kui olen oma 62 eluaasta jooksul elanud väärikalt sealjuures oma viiele lapsele sisendanud sama ja kes omakorda kõik on pidanud üheks rikkuse sümboliks olla kõrgharitud ongi minu ja minu pere rikkus. Ja kõigi selle juures tuleb olla õnnelik, et sae elada sellises riigis nagu on Eesti! Elada tuleb positiivselt ja siis ei teki ka tunnet, et oled VAENE!
viie rikkama riigi hulka! kui see on kriis, siis selles ma tahan elada jne. Tegelikult oleme omadega üsna soos. Ja see, et meil on mõni protsent ülirikkaid ja 10 protsenti neid, kes end keskklassiks peavad, ei muuda üldmuljet. Sissetulek võib ju olla 1400 per kärss, kuid see kaob päris kiiresti hundi kurku. Ka tavalise, kokkuhoidliku elu juures. Eriti kui hoolitsed laste ja eaka vanema eest.
Aga mis sa siis teed, kui pead üksinda hoolitsema veel kahe eaka vanema eest, kes veen vanainimlikult jonnakad jne, kuid mitte piisavalt haiged, et riigi toetust saada? Otsin just kõige kindlamat ja valutumat moodust elust lahkumiseks,
KOMMENTAARID (76)