Skripalide mürgitajad reetis Briti luure värvatud Vene ülejooksik Apollo (26)

Briti politsei avalikustas Aleksandr Petrovi ja Ruslan Boširovi nimed ja fotod läinud nädala kolmapäeval. Nende kohta anti välja ka Euroopa vahistamismäärus. Briti politsei andis ühtlasi mõista, et mõlemad nimed on varjunimed, kuid just need olid Venemaa välispassi kantud.  Suurbritannia viisa taotlemisel esinesid nad Peterburi ärimeestena.

Petrovi ja Boširovi välispassid vormistati umbes kaks aastat tagasi ning alates 2016. aasta septembrist kuni tänavu märtsini käisid nad peale Londoni veel Amsterdamis, Genfis ja Milanos ning mitu korda Pariisis. Passi järgi on Petrov sündinud  13. juulil 1979 ja Boširov 12. aprillil 1978. 

Kahtlusalused saabusid 2. märtsil Moskvast tulnud Aerofloti lennukiga Gatwicki lennuväljale, peatusid seejärel Londonis City Stay hotellis, käisid 3. ja 4. märtsil Salisburys ning lahkusid 4. märtsi õhtul Heathrow lennuväljalt Aerofloti lennukiga tagasi Moskvasse.

Jäid korduvalt valvekaamerate vaatevälja 

 Mõlemad mehed jäid nii Londonis kui ka Salisburys korduvalt valvekaamerate vaatevälja. Näiteks jäädvustas valvekaamera nad 4. märtsil kell 11.58 valvekaamera vaatevälja Sergei Skripali maja lähedal. Uurijad usuvad, et nad piserdasid närvimürki Novitšok majauksele Nina Ricci parfüümi Premier Jour väikesest testerpudelist. Niisuguse parfüümipudeli leidis 27. juunil taaskasutatud asjade konteinerist Charlie Rowley, kes kinkis selle oma elukaaslasele Dawn Sturgessile. Naine pihustas arvatavat lõhnaõli oma randmetele, misjärel ta haiglas suri. Mees sai samuti mürgituse ja tema tervis on tänini kehv. 4. märtsil Salisburys mürgitatud Sergei Skripal ja tema tütar Julia jäid imekombel pikaajalise haiglaravi tulemusel ellu ja viibivad nüüd salajases kohas Briti võimude kaitse all.

Kogutud asitõenditele tuginedes ütles Suurbritannia peaminister Theresa May, et Petrov ja Boširov on Vene sõjaväeluure GRU töötajad, kes täitsid Vene riigi ülesannet. Briti julgeolekuminister Ben Wallace rõhutas 6. septembril, et Salisbury rünnaku eest vastutab lõppastmes isiklikult Venemaa president Vladimir Putin, sest tema valitsus kontrollib, rahastab ja suunab sõjaväeluuret. Briti välisminister Jeremy Hunt kutsus Euroopa Liitu üles Salisbury mürgirünnaku pärast Venemaa vastu uusi sanktsioone kehtestama. 

Moskvas reageeriti Briti võimude argumenteeritud süüdistustele tavapäraselt. Esmalt kuulutas Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova, et tema ametkonnale ei ütle kahtlusaluste nimed ja fotod mitte midagi – nad olevat täiesti tundmatud isikud. Zahharovale sekundeeris ka president Putini pressiesindaja Dmitri Peskov, kes veel 10. septembril kuulutas, et Kremlil puuduvad Petrovi ja Boširovi kohta andmed. Peskov avaldas ühtlasi kahetsust, et Suurbritannia on lükanud tagasi Venemaa ettepanekud teha Skripalide mürgitamise uurimisel koostööd. 

Apollo toodi aprillis Roomast Suurbritanniasse 

Pärast Peskovi seisukohavõttu kirjutas ajaleht Daily Express viitega oma allikale luures, et Aleksandr Petrovi ja Ruslan Boširovi nime all esinenud GRU töötajaid aitas tuvastada Briti välisluure MI6 värvatud ülejooksik, kes töötas Venemaa saatkonnas Roomas diplomaadina, kuid kelle põhiülesanne oli NATO kohta salajaste andmete kogumine. Mees, kelle agendinimi on Apollo, toodi Roomast Suurbritanniasse aprillis. Just Apollo tundis Petrovis ja Boširovis ära GRU töötajad ning ta oskas öelda ka meeste päris nimed. 

Kuigi info Petrovi ja Boširovi kohta oli Briti võimudel olemas juba aprillis ehk kuu aega pärast Skripalide mürgitamist, otsustati selle avalikustamisega oodata kartuses, et teravnevad suhted võivad ohustada Briti vutifänne, kes käisid suvel Venemaal toimunud jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalturniiri mänge vaatamas. 

Ajalehe Daily Mirror andmetel osales Skripalide mürgitamisoperatsioonis peale Petrovi ja Boširovi veel neli inimest. Kuuik moodustas nõndanimetatud koristajate grupi. Nelik aitas Petrovi ja Boširovit Skripalide jälgimisel ning nad pidid olema valmis tegutsema juhul, kui Petrovil ja Boširovil operatsioon ebaõnnestub. 

Kui Daily Expressi info Vene ülejooksikust vastab tõele, siis tabas Venemaa välisluuret tõeline fiasko, sest Apollo aitas paljastada peale Petrovi ja Boširovi terve luurevõrgustiku. Venemaa presidendi abi Juri Ušakov ütles teisipäeval vastuseks ajakirjanike järelepärimisele, et tema ei ole Suurbritannia luure värvatud Vene diplomaadist midagi kuulnud.

Putin avas lõpuks suu

Teema on Venemaa võimudele ilmselt aga valus, sest kolmapäeval otsustas Petrovi ja Boširovi teemal isiklikult sõna võtta president Putin. Ta ütles Vladivostokis Ida majandusfoorumi plenaaristungil, et Vene võimud teavad, kes on Aleksandr Petrov ja Ruslan Boširov.  Putin kinnitas, et nad on tsiviilisikud ning nendega ei ole seotud midagi erilist ega kriminaalset. Venemaa president tegi samas ka ettepaneku, et nad võtaks vabatahtlikult meediaga ühendust ja räägiks endast. „See oleks kõigile parim,“ rõhutas Putin. 

Väärib tähelepanu, et 3. septembril ehk kaks päeva enne Londonis Petrovile ja Boširovile süüdistuste esitamist allkirjastas Putin ukaasi, millega lisati riigisaladuste hulka ka välisluure mittekoosseisuliste töötajate kohta käiva  info. Varem oli riigisaladus vaid luure kaadritöötajaid puudutavad andmed. Võimalik, et selle sammuga võeti kaitse alla just Petrov ja Boširov.