Foto: LAURA OKS
Repliik
12. september 2018, 18:52

Keit Pentus-Rosimannus | Eesti keeles hakkama saamine peab olema elementaarne (17)

Ma ei ole tükk aega ühelgi külalisel üllatusest nii suuri silmi näinud, kui sellel Kanada parlamendi liikmel, kes kuulis, et meil on Tallinnas endiselt eraldi venekeelsed lasteaiad. „Ikka veel? Ma saan aru, et nõukogude ajal ei tahetud venekeelsetele lastele eesti keelt õpetada, aga praegu?” Eesti teadlased on juba mõnda aega sama juttu rääkinud. Viimase inimarengu aruande tutvustamisel ütlesid teadlased veel kord selgelt välja, et Eesti elanikkonna kõige suurem lõhestaja on keelepõhine eraldatus. Tallinnas näiteks on siiani 28 venekeelset linnale kuuluvat lasteaeda.

Eesti keeles hakkama saamine võiks 2018. aastal Eesti riigis püsivalt elavate inimeste jaoks olla elementaarne. Nagu peaks iseenesest mõistetav olema seegi, et linn loob süsteemi, mis võimaldab eesti keelt õppida ja omandada juba pisikesest peale. Just lasteaiaeas läheb keele omandamine ludinal, sedagi on teadlased korduvalt rõhutanud.

Õigel ajal omandamata keeleoskus tähendab hiljem Eesti venelastele kehvemat olukorda hariduse omandamisel. See omakorda tähendab hiljem väiksemaid võimalusi tööturul ja sealt edasi sissetulekulõksu, samuti sotsiaalset isoleeritust, millest välja murda on väga raske. Nii tekivad ja püsivadki sisuliselt suletud kogukonnad, paralleelselt eksisteeriva, venekeelse inforuumiga.

Kahe eri emakeelega, eri inforuumides elavate kogukondade eraldatus on probleem, mille lahendamisele aitaks teadlaste hinnangul kõige rohkem kaasa ühtsele, eestikeelsele lasteaiale üleminek. Praegu algab venekeelsetes koolides eestikeelne õpe 60/40 põhimõttel alles gümnaasiumis ja siis tekib probleem, et eestikeelsele õppele üleminek on õpilastele ebamugav ja keeruline. Eestikeelse õppega lasteaias alustades omandaksid muu emakeelega noored eesti keele juba varakult ja nii ei oleks lõpuks enam ka põhjust keeleprobleemidest rääkida.

Nüüd ütleks ärksam lugeja, et aga võtke siis midagi ette. Ja õige on.

Andsime Reformierakonnaga Tallinna linnavolikogus üle ettepaneku teha konkreetne kava, kuidas aastaks 2024 oleksid pealinna lasteaiad ühtses, eestikeelses süsteemis. See tähendab õpetajate koolitust, ilmselt ümberkorraldusi palgasüsteemis, professionaalset metoodikat ja õppematerjale. See kõik ei juhtu kiiresti ja kohe, aga kohe tuleb selle ettevalmistamisega tegelema hakata.

Õigupoolest on tegu teemaga, mis ei peaks olema poliitilise võitluse asi, vaid milles kõik Eesti poliitilised jõud on ühel meelel. Teistsugune huvi on neil, kelle soov on vene emakeelega inimeste keelelõksus hoidmine ja sedakaudu nendega manipuleerimine.