"Pealtnägija" paljastas, kuidas läbi Eesti käis massiivne kütusepesu (63)

41aastane Andrei Moltšan on esmapilgul üks tuhandetest varjupaigataotlejatest Rootsis, kuid juba üle viie aasta Stockholmis redutanud mees on tähelepanuväärne, sest ta teenis varem Valgevene KGBs, kus kandis majori paguneid.

2013. aastal erru minema sunnitud ja Läände pagenud eksohvitser väidab, et kodumaale naasmine on tema jaoks eluohtlik, sest ta paljastas ulatusliku maksupettuse, mille taga oli Vene maffia ning millele tegi "katust" ei keegi muu kui Valgevene president Vladimir Lukašenka. Sealjuures läbi skeem suures ulatuses ka Eestit.

Rootsi raadioajakirjanik Daniel Öhman ja tema kolleegid olid esimesed, kellele Moltšan näitas pabereid, mida ta nimetab enda elukindlustuseks. "Ta tundis end sohval väga ebamugavalt, võttis välja kaustiku ning ütles, et see on tema ainus õlekõrs," meenutas Öhman. Kontrollimisel osutusid dokumendid ehtsaks.

Materjalid puudutavad 2007. aastal algatatud Valgevene KGB juurdlust naftasaaduste kahtlase ekspordi kohta Euroopasse. Uurimist juhtis just Moltšan.

"Saime infot, et vabamajandustsoonis asuv Vitebski ettevõte Chess-Bel tegeleb bensiini veoga Euroopa Liitu, hoidudes eriti suures mahus kõrvale tollimaksu tasumisest. Jutt oli miljonitest dollaritest," rääkis Moltšan.

Skeemi võti oli lihtne. Naftasaaduste eksport Venemaalt oli toona ja on ka täna maksustatud tolliga, kuid Valgevenele kehtib erand - kui toorbensiini imporditakse suurelt naabrilt enda sisetarbimiseks, ei pea makse maksma. Euroopasse reeksportimise eest oleks nad pidanud aga makse maksma.

Reekspordil kuulusid maksustamise alla kõik naftatooted ja neist valmistatud kütused, kuid keemiatooted, mis võisid ka olla naftast valmistatud, täiendava maksustamise alla ei kuulunud. Moltšani juurdlus näitaski, et Chess-Bel soetas maksuvabalt Vene toorbensiini Valgevene siseturu jaoks, aga edasi?

Moltšani sõnul puistas Chess-Bel sinna lisandeid, segas ära ja nimetas saaduse Ekoloniks. See kallati uutesse tsisternidesse ja saadeti Eestisse. Pärast lisandite lisamist pole tegu enam bensiiniga, vaid kütuselinsand Ekolon-370ga. Valgevene firma vahetas kauba koodi ja nimetuse ning kirjutas ekspordidokumentidesse teadlikult valeandmeid.

"See oli 2000. aastatel ja 1990. aastate lõpus väga tavaline praktika," ütles endine minister ja majandusekspert Raivo Vare, kelle arvates käib taoline skeemitamine tõenäoliselt tänaseni.

"Nii et see pole mitte midagi erilist, see on suhteliselt levinud turupraktika olnud pikka aega. Antud juhul teeb selle eriliseks, et on ilmunud välja inimene, kes tuleb nö dokumendid näpu vahel, tõestama, kuidas see toimib ja kuidas vastavate lähte-, ehk siis - rõhutan - ekspordiriikide, mitte transiitriikide maksutulu baas selle all kannatab," rääkis Vare.

Seega ostab Valgevene firma maksuvabalt Vene toorbensiini, lisab sellele teatud kemikaale ja ristib saadud vedeliku ümber hoopis kütuselisandiks. Seejärel viib ta uue toote, mis sisuliselt on madala oktaanarvuga bensiin, Valgevenest välja maksuvabalt.

Öhman märkis, et ühtäkki hakati Eesti kaudu Euroopasse ja Aafrikasse vedama tuhandete tonnide kaupa seda lahustit, kui varem ei eksporditud siit Valgevene lahusteid peaaegu üldse.

Kütusepartiid, mida Moltšan uuris, läksid Eestis kahte firmasse: Alexela Terminal ja Eurodek. Pärast Valgevene piiri ületamist legaliseerisid kaks firmat bensiini, näidates, et see pole kütuselisand, vaid jälle bensiin.

"See on ainult paberite küsimus. Ühed dokumendid olid kauba Valgevenest väljasaatmiseks, Eesti sadamas vahetati paberid lihtsalt ära. Enne oli kirjas, et see on lahusti. Nüüd polnud see lahusti, vaid bensiin," ütles Öhman.

"See ei tehtud legaalseks, vaid see tehti korrektseks. Ta tuleb Eestisse lahustina ja siin siis tuvastatakse, et tegelikult ei olnud tegemist lahustiga ja tuvastatakse, et tegemist oli tegelikult kütusega ja korrigeeritakse siis andmed vastavaks sellele, mis tegelikult kaup on," seletas maksu- ja tolliameti direktori asetäitja Külli Kurvits.

"Ongi jokk! Täiesti jokk. Juriidiliselt on see täiesti korrektne sellepärast, et Eesti territooriumil on tegu täpse vastavusega sellele, mis nö de facto on," nentis Vare.

Eesti ettevõtted justkui avastasid vea ja parandasid koodi õigeks. Kas sellele eelnevalt toimus kuskil idapiiri taga maksupettus, polnud nende asi.

"Eesti seadusi oleme me kõiki täitnud, Euroopa Liidu seadusi me rikkunud ei ole. Meie käitume oma riigi seadustele vastavalt. Kuidas mingisugused ettevõtted, kellega meil igasugune suhe puudub, kaasa arvatud kliendisuhe, käituvad Valgevenes, see ei ole meie asi," ütles AS Alexela Terminal juhatuse liige Aarto Eipre.

Eipre sõnul nemad otse Chess-Beliga ei suhelnud, sest kütus vahetas enne terminali jõudmist korduvalt omanikku. Samas näitab Moltšani tehtud väljavõte Valgevene tolli andmebaasist, et kaup läks Chess-Belilt otse Alexela Terminali ja ühtegi vahelüli ei paista.

"See asi toimus 11 aastat tagasi, nii et keegi täpselt ei mäleta, aga antud juhul oli selle kauba koodiks antidetonaator. See oli üks bensiinilaadne saadus. See koodiga kauba käitlemine oli meil tollilubades sees. Me võtsime ta vastu kui antidetonaatori, segasime ta kokku teiste bensiinidega ja saime tulemuseks bensiini oktaanarvuga alla 95," selgitas Eipre.

Tegelikult juba 2009. aasta kevadel rääkis "Pealtnägija", kuidas Eesti kütuseärimehed on nagu diskreetsed Šveitsi pankurid, kes hoiavad bensiini liigseid küsimusi esitamata ja vajadusel segavad kokku ehk blendivad.

"Kui hästi lihtsalt seletada, siis lähed baari, kanget jooki ei taha, päris vett ka ei taha, siis paljast džinni ei telli ja paljast toonikut ka ei telli ja palud endale džinntooniku teha. See on täpselt seesama, mida me tegelikult terminalis teeme kütuse erinevate komponentidega. Ja siis edasi võiks seda arendada sinnamaani, et kas tahad nelja või kaheksaga ehk kui kanget jooki just parasjagu tarvis on," seletas Alexela juht ja omanik Heiti Hääl.

Aastast 2004 oli Alexela Terminali osanik maailma üks suuremaid korporatsioone Trafigura, kelle tellimusel segati kokku kütust, mida erialaslängis kutsuti African blendiks. See on bensiin, mida arenenud riikides müüa ei tohi.

Paldiskis miksiti kokku miljoneid tonne ja mitmest Lääne-Aafrika riigist said neil aastatel järsku Eesti ühed suuremad ekspordipartnerid.

Spetsiifiline äri poleks toona suure tähelepanu külge sattunud, kui 2006. aastal poleks juhtunud Probo Koala katastroofi. Paldiskist teekonda alustanud Trafigura erisegu vedanud tanker jättis Elevandiluurannikul maha toksiliste jäätmete laadungi, mis sattus kohalike aferistide tõttu prügimäele ning mürgitas kümneid tuhandeid kohalikke, kellest suri 17. Trafigura ei tunnistanud küll mingit süüd, aga maksis kompromissi korras kokku paarsada miljonit kahjude korvamiseks.

Moltšani Läände toodud paberid annavad samale loole ühe mõõtme juurde: nüüd teame, et vähemalt osa sama kurikuulsa African blendi algmaterjalist jõudis Eestisse kahtlasel moel.

Dokumentides, mis Eesti toll uurija Moltšanile toona väljastas, on näha, kuidas Chess-Belile eksporditud kütuselisand muutus Paldiskis bensiiniks ja segati kokteili hulka, mis saadeti edasi Togosse.

Teine Valgevene kütust Eesti kaudu eksportinud firma oli Eurodek Transiit, mis täna enam ei tegutse. Siin oli kõik identne, ainult et Eurodeki puhul oli tellija Gunvor. Tegu on maailma ühe tuntuma kütusevahendajaga, mille asutasid juba 1997. aastal oligarh Gennadi Timtšenko ja Rootsi suurärimees Torbjörn Törnqvist.

"Me ei tea, kas Gunvor teadis sellest skeemist kõike. Me ei tea, kas Eesti firmad teadsid sellest skeemist kõike. Aga me võime öelda, et nad teenisid selle skeemi pealt. Nad osalesid selles ja ilma nendeta poleks seda olnud," nentis Öhman.

Vare sõnul on suurem osa Venemaa toorme ekspordist on käinud skeemide abil: "Ja vastus teie küsimusele peitub nö eetilise maksiimina järgmises: ärme üldse selliste asjadega tegele, sellepärast, et järsku seal on mingi sohk.

Kütuseäri lõplikud kasusaajad peitusid Bahama ja Belize'i maksuvabade firmade taga, kuid operatiivandmetel tõmmati niite ikkagi Venemaalt. Öhman ütles, et kahtlustuste kohaselt oli tegu Vene maffiaga, mis on väga mõjuvõimas.

Moltšani sõnul viisid kütusepettuse niidid lõpuks Valgevene presidendi Lukašenka ja tema lähemate kaastöötajateni, kes sisuliselt summutasid uurimise. Ehkki major saatis materjalid kohtusse, tehti ta seal lolliks: kohus ei võtnud isegi mitte arutusele ühtegi ekspertiisi. Kriminaalasi lõpetati, Moltšan sunniti varsti erru minema ja nüüd on ta maapaos, sest koju naasmine on tema sõnul ohtlik.

Tema kaasatoodud paberid kajastavad perioodi 2007. aasta maist juunini, aga nii Moltšan kui Vare kinnitavad, et see on vaid pisike nire võrreldes kütusejõgedega, mis samal moel Venemaa naaberriikides puhtaks pesti. Ja summad ulatuvad kokku miljarditesse.

"Selles skeemis kaotasid Vene maksumaksjad. See on vargus rahva tagant. Maksude maksmata jätmine on vargus," rõhutas Öhman.

Pärast Rootsi raadio paljastusi sunniti Gunvori kaasomanikku Törnqvisti maha panema Rootsi aukonsuli amet Genfis, aga sellega kõik piirdus.

"Ma saan inimlikult aru, et me tahaksime, et kõik asjad oleksid nii võimalikult läbipaistvad ja nii ilusad kui võimalik, kuid majanduslik tegelikkus rahvusvahelisel turul on selline, et toorme eksportööride riikide naabritel sellise lähenemisega on võimalik ainult kaks optsiooni. Üks optsioon, et nii kaua, kuni oma seaduste järgmisega on korras, tuleb leppida mõningate asjaoludega nendepoolsetes tegevustes. Või teine optsioon on üldse nendega mitte äri teha," nentis Vare.