hakkasid pihta suure lombi tagused rahatrüki hoogustamisel 1970-te algul, kui raha ostujõud kaob iga uue rahalaari valmimisega. Kust see mõtteviis "kui elad peost suhu, kasuta mõlemat kätt" mujalt pärit on. Kaasaegsed uurimused kinnitavadki, et kes tööd teeb, see vara sureb...
kuulen et reservid on kulukad, seepärast seda raha siis külvataksegi igale poole laiali ja oma tasku, kuid rahvast kooritakse endiselt. Valimistel näeme raisk.
laene peab tagasi maksma kogu aeg,nii headel kui halbadel aegadel Kui tulevad halvad ajad,ega laen maksmata ei saa jääda.Kreeka elas ka üle jõu nii,et halbadel aegadel laenude tagasimakseteks raha ei jätkunud,Euroopa liit,pidi aitama maksta.
Ministril on täiesti äraspidine loogika. Headel aegadel kogutakse ja kindlustatakse, et majanduse jahtumisel (mis on täiesti normaalne, prognoositav, paratamatu) oleks võimalik pehmemalt maanduda. Reservid võivad kulukaks osutuda, kui inflatsioon need ära sööb, aga reservid ei tohiks seepärast olla sukasääres, vaid neid hoitakse pisut kavalamalt (näiteks väärismetallina). Laenudega on samuti see teema, et nende äramaksmisega ei peaks alati kiirustama. Laenuvaba on päris hea olla, aga teisest küljest: kui ma võtsin kunagi ammu kodulaenu, siis oli 200eur kuumaks märgatav osa sissetulekust. Nüüdseks on seesama 200eur tuntavalt väiksema mõjuga. Palgad on siiski tõusnud ja raha reaalne ostujõud vähenenud. Tõenäoliselt on viie aasta pärast see veelgi väiksem ning kuigi ma maksan ka intresse, siis see ei ole niimoodi tuntav. Kui ma aga suure summa reservidest laenumaksmiseks ära kulutan, kaotan kindlustunnet kõvasti rohkem. Ootamatuse korral jään kaitsetuks. Kui see peaks juhtuma veel kehvemal ajal, siis ei anna keegi mulle uut laenu ka.
Säästa pole mingit mõtet. Meil kulub kõik marjaks ära. Iga sent. Kui reservid on paigutatud eriti tootlikesse aktiivatesse-siis oleks ok. pakun aga , et ei ole. Riigi jaoks kõige tootlikum aktiva on -inimene. Teiseks -energeetika. Neist kahest algab kõik. Kogu majandus. Kusjuures võõrsil asuvatesse aktivatesse(välistriikide võlakirjad) ei ole mõtet paigutada kui leidub riiklikke investeerimisobjekte. Meil on väga olulisi asju riigis mis tegemata ja vajaksid rahastust. Piltlikult öeldes ei ole reederil mõtet oma likviidseid vahendeid panna börsile kui tal endal on piisavalt kliente ,äri kasumlik ning samal ajal kui ta enese laevastik vajab remonti. Kõik oma vahendid tuleks mängu panna pluss laenata juurdegi. Olukord riigis on ju halb?Probleeme lademes. Oodates veelgi halvemaid aegu ja panna selleks puhuks raha kõrvale ? Milleks. Ühiskond laguneb n.ö. näppude vahel ära aga meie säästame . kelle jaoks? Tõniste on praktiseeriv ja edukas bisnesmen. Ta on igapäevaselt ning vahetult kokku puutunud rahade liikumise ja liigutamisega. See mees ilmselt teab mida ta räägib. Usun, et ta teeb ka vahet era ja avalikul sektoril . Omaltpoolt lisaksin, et avaliku sektori ja erasektori majandamisel s.h.rahaliste vahendite liigutamisel onpõhimõtteline vahe. Need on kaks täiesti erinevat teemat, . Kui Te vähegi üritaksite analüüsida ja mõelda siis taipaksite, et avalik sektor e. riik ja omavalitsused ei saa põhimõtteliselt pankrotti minna kui ei juhtu apokalüpsist (nt asteroiditabamust, tuumarünnakut, genotsiidi vms.) ning ühiskond tervikuna totaalselt alla ei käi e. igasugune majanduslik kahju on kompenseeritav seni kuni on alles maa , loodusressursid ja töövõimelised inimesed.
KOMMENTAARID (29)