Eesti korvpallikoondise peatreener Tiit Sokk.Foto: Stanislav Moshkov
Korvpall
13. september 2018, 10:20

ÕHTULEHE ÜMARLAUD | Tahame sotti saada korvpallikoondise ründeplaanist ja näha paremat suhtumist (2)

Eesti korvpallikoondis alustab täna õhtul kohtumisega Saksamaa vastu MM-valikturniiri teist faasi. Õhtulehe žurnalistid Ville Arike (VA), Ats Kuldkepp (AK) ja Jarmo Jagomägi (JJ) kogunesid virtuaalse ümarlaua taha, et vastata kolmele valiksarja ja Eesti koondis puudutavale küsimusele.

1. Eestil on valiksarjas tugevad vastased - Saksamaa, Serbia ja Gruusia. Selge see, et MMile pääsemist keegi ei oota, aga kas kuues kohtumises võiduta jäämist TULEB pidada ebaõnnestumiseks? 

AKJah, tuleb. Gruusiat peaks kodus võitma, sest nad pole enam päris sellisel tasemel kui kümnendi keskel.

Muidugi peaks Eestil sel juhul koos olema enam-vähem kõik paremad mängijad. Noortele on vaja kogemust anda, aga samamoodi tuleb hoolitseda selle eest, et neil oleks kogenumate poolt vajalik tugi olemas. Nii on noortel palju lihtsam pinnale püsima jääda ja pealegi saame pildi ette, milleks on koondis võimeline 2021. aasta EM-valikturniiril.

Eesti tänase vastase suurim staar on NBAs mängiv Dennis Schröder. Foto: Martin Ahven

Kui mängime aasta otsa ainult B-koondise tasemel seltskonnaga, tuleb enne tähtsaid mänge uuesti kohanema hakata. Parem oleks pool rehkendust juba varem ära teha.

JJ:  Ei tule, sest alates esimese valikmänguderingi lõpust on kõik korvpallikoondise ninamehed ajanud liini „võit pole tähtis“. Ilmselt jätkatakse eelseisvate mängudeakende jooksul eksperimenteerimist, nii olude sunnil kui ka mängijate koduklubide piirangute tõttu.

Praeguses seisus oleks meie peamine võimalus Saksamaad ja Serbiat, aga ilmselt ka Gruusiat, võita vaid oma parimas koosseisus. Kahe esimese alistamine olekski ilmselt selgi juhul suurüllatus.

Kõige tõenäolisem võiduvõimalus tekib novembris koduväljakul Gruusia vastu. Väga suure tõenäosusega pole neil siis rivis Euroliiga mehi, mis teeb eestlaste elu veidi lihtsamaks. Kui aga peaksime taas mängima näiteks Sten Soku, Janar Taltsi ja Kristjan Kangurita – Maik-Kalev Kotsar ei saa kindlasti USAst tulema -, siis üleliia kõrgeid ootusi pole mõtete seada.

VA: Eesti läheb küll võitlema, kuid Saksamaale ja Serbiale praeguse seisu juures vastu ei saa. Pole ülearune märkida, et sakslased said eelmisel etapil serblastest kahel korral jagu ja lõpetasid ringi täiseduga. Serbia kvaliteedis pole mingit kahtlust ning seega räägivad need tulemused mõndagi sakslaste praegusest võimekusest. Oma silmaga saame seda näha täna õhtul Tallinnas.

Juhul, kui Eesti jääb võiduta, hindan mina seda ebaõnnestumise-skaalal selle järgi, millise koosseisuga Gruusia mängib. Grusiinid kodustasid järjekordselt uue ameeriklase, seekord vägagi kõrge kvaliteediga Matt Janningi. Kui Gruusia oma paremad vähegi kokku saab, läheb Eestil väga raskeks. Esimesel etapil kaotasid nad Saksamaale 9 ja 10 punktiga ning alistasid alagrupis viimaseks jäänud Austria 14 (võõrsil) ja 25 punktiga (kodus).

Matt Janning on kuulunud mitmete Euroopa tippklubide hingekirja. Ta on esindanud nii Krasnodari Lokomotiv Kubani, Siena Montepaschit kui ka Istanbuli Anadolu Efest. Praegu teenib ta leiba Baskonias. Foto: Vitaliy Timkiv

Lisaks arvestaksin lõpliku hinnangu andmisel ka mängupildiga – kui ikka võideldakse, mängitakse oma võimed välja või veidi üle selle, aga lõpuks tugevamatele siiski alla jäädakse, tuleks tsükli ebaõnnestunuks kuulutamisega olla ettevaatlik.

2. Mida ootad sina kuuest valiksarja kohtumisest?

VAKäesolev „aken“ läheb nagu läheb, ent ootan järgmistes, et koondis saaks kokku võimalikult parimas koosseisus. On mõistetav, kui NCAA hooaja käigus jääb Maik-Kalev Kotsar Ameerikasse, kuid Euroopas baseeruvaid mehi tahaks koondises näha. Klubihooajal ollakse niikuinii mänguliselt korralikus vormis.

Kuuemängulise tsükli jooksul loodan näha noorte mängijate jätkuvat arengut, et nad suudaksid 2019-2021 mängitavas EM-sarjas kanda juba veelgi suuremat rolli.

JJParemat suhtumist, eelkõige treeneripingilt. Põlvkondade vahetus on paratamatu ja sellest pole pääsu kellelgi. Küll aga on ses protsessis Eesti puhul jäänud külge veidi halb maik. Nagu eelnevaski punktis mainisin, siis juba juunikuistest mängudest saati on räägitud sellest, kuidas me ei pea võitma. Milleks siis üldse väljakule joosta, kui vastasest jagu ei taheta saada?!

Täiesti arusaadav, et noortele meestele, kelle hulgas palju debütante, tuleb aega anda, kuid see ei takista veri ninast väljas võitlust. Mõnel uuel tegijal on see olemas, teisel ehk veidi vähem. See saab alguse treeneripingilt, kus istuvad mehed, kes hoolealuseid motiveerima peavad. Kui mängijal vasardab kuklas teadmine, et võitlus ei käi elu ja surma peale, siis polegi võimalik meeskonnast täit potentsiaali kätte saada. 

AKTahaks sotti saada koondise ründeplaanist. Mis on Eesti tugevus ja millele me keskendume? 2015. aasta EMile viis meid meeskondlik rünnak, mille võtmekohaks oli kaugvisete tabamine. Individuaalne meisterlikkus koondise tugevaim külg polnud. Rain Veideman tegi korralikult teravust ja Siim-Sander Vene tabas kohati keerulisi viskeid, aga nemad olid plaan B ja C.

Pikalt Eesti koondise liidrite hulka kuulunud Rain Veideman on viimastel kuudel olnud väga kahvatu. Loodetavasti õnnestub tal peatselt vormikõver ülespoole suunata. Foto: Aldo Luud

Nüüd on vanemast põlvkonnast alles just Veideman, Vene ja Sten Sokk, loodetavasti aitavad koondist talvel ka Janar Talts ja Kristjan Kangur. Kolme viimase abil liigub pall oluliselt paremini kui Kristian Kullamäe ja Maik-Kalev Kotsari vedamisel. Veel. Aga lõpmatuseni Timmu-Soku stiili viljeleda ei saa – peame keskenduma uue põlvkonna tugevustele.

Kindlasti peame rünnakutempot tõstma ja leidma võimalusi lihtsate korvide saamiseks. Saksamaa ja Serbia vastu on see kahtlemata keeruline, aga kui mingid alged on olemas, siis on 2019. aastal juba lihtsam Euroopa keskmike vastu astuda.

Ja nagu varem öeldud, ei saa kõike Kullamäe ja Sander Raieste õlule panna. Vanameistrid annavad koondisele endiselt palju juurde, isegi siis, kui nende roll piirdub 15-20 minutiga. Siis saab Tiit Sokk soovi korral koosseisudega varieerida, vahel oleks platsil kiirem ja agressiivsem viisik ja vahel taoline kooslus, mis ajaks söötude ja kavaluse abil vastastel pea sassi. Ja võtmehetkedeks mahuvad uued ja vanad ka koos väljakule.

3. Peatreener Tiit Soku leping lõpeb pärast valiksarja. Kas eesolevad kohtumised jäävad Eesti koondisele tema taktikepi all viimasteks? 

JJEi jää, kuigi võiks. Uuenenud MM-valiksarjale otsustati minna vastu Sokuga ning muudatust ei võetud ette ka esimese ringi järel. Seega antakse talle väga suure tõenäosusega aega ka püüda pääset 2021. aasta EMile, mis konkreetse eesmärgina välja käidud. Olenemata järgnevate MM-valikmängude tulemustest.

Üsna loogiline, sest Sokk koos oma abilistega ongi praegust uuenäolist tiimi üles ehitamas. Neil on kindel visioon ning peatreeneri varasemad teened on talle andud omajagu krediiti. Vangerdus lootsi kohal olnuks loogiline eelmisel või sel suvel.

Eesti korvpallikoondise peatreener Tiit Sokk. Foto: Stanislav Moshkov

VAMinu jaoks oleneb palju sellest, kuidas käesolev hooaeg kulgeb. Kui sügisel ja talvel peetavates „akendes“ saame kokku rohkem mehi ning kui Tiit Sokk selle koosluse nende võimete kohaselt mängima saab ning on lootust, et segadused koosseisuga saab hooajaks 2019/20 klaaritud, võiks Sokk jätkata.

Paljud inimesed ütlevad, et nii suure loobujate armee tõttu on praegu midagi valesti. Kui see jääb „valesti“ käesoleva tsükli lõpuni, oleks mõistlikum alustada EM-sarja uue lootsiga. Sest kui asjad ei lähe hästi, tuleb proovida midagi muuta.

AKKui koondis kõiki MM-valikmänge 50 punktiga tappa ei saa, siis usun, et Sokk jätkab. Piisab ainult tema jah-sõnast.

Soku lepingupikendusi on nii tema ise kui ka korvpalliliidu esindajad kommenteerinud stiilis „poolik töö tuleb ju lõpule viia.“ Praegused kohtumised ongi eelmänguks 2021. aasta EM-valiksarjale ja seega saab alaliit suvisest pressiteatest copy-paste’i teha ja piisab ainult aastanumbrite ära vahetamisest.

Omaette teema on, kas Eesti vajab uut peatreenerit. Jätaksin enda püstitatud küsimusele praegu vastamata, aga kevadel tuleks selle juurde uuesti tagasi tulla ja teha oluliselt põhjalikum analüüs kui viimastel aastatel.