Tanel Tein: Tartu korvpalliklubi ei peaks tegelema vaid iseendaga, tuleks näha ka laiemat pilti (1)

Tartu Rock, üks ja ainus

Et Eesti korvpallis on suuri probleeme, see on silmaga näha ja kõrvaga kuulda. Koondisemängud ei tõsta optimismi, uudiseid tehakse nüüd isegi sellest, kui mõni korvpallur mängu jooksu üks kord pealt paneb. Meie kunagine rahvusmäng on järjest loovutanud oma positsioone teistele pallimängudele, nii et Tartu korvpalli allakäiku ei saa pidama ilma, et lahendaks ka mitmed Eesti korvpalli probleemid.

Suur otsus tõmmata Tartu korvpallis profispordi osas juhe seinast välja on ülikooli poolt tehtud. Edasi minnakse amatöörkorvpalliga. Kas see otsus päästab ka Tartu korvpalli, nagu on väljatõmbajad väitnud. Arvan, et mitte, sest peale korvpallimeeskonna eelarve drastilise vähendamise ei muutunud sisus ju midagi.

Sisu all pean silmas meeskonda vedava klubi organisatsiooni terviklikku nägemust ning plaani Tartu korvpalli – terve Eesti korvpalli – muutuseks ning uueks tõusuks.  

Oleks tahtnud avalikult kuulda klubi vedavatelt ning vastutavatelt inimestelt tulevikuplaane. Tahtnuks, et nad süstinuks usku fännidesse, andmaks signaali, et ainult Eesti liiga pole meie lagi ja keskmiselt 354 silmapaari saalis ei ole see, milleks oleme täna võimelised. Ilma suuremate eesmärkideta pole mõtet ka kohapeal Eestis palli solgutada.

Minu hinnangul peaksid tänapäeva professionaalse klubi ambitsioonid olema palju suuremad, kui hetkel välja on kujunemas, ning kus siis veel Eesti oludes saaks seda paremini teha kui mitte Tartus – suurepärase infrastruktuuriga (lisame siia juurde ka Kääriku) ning parima potentsiaalse fännibaasiga linnas üldse. Et see ambitsioon saaks rakenduda, on eelkõige vaja klubi poolt fanaatilisi eestvedajaid, kes valmis panustama korvpalli 24/7 ja täie jõuga ning kes ei karda ka ebaõnnestuda.

Seepärast on minu arvates käes aeg muuta ka Tartu profikorvpalli organisatsiooni. Ülikool on sellest vabatahtlikult loobunud, palli võiks nii otseselt kui ka kaudselt maast korjata selleks loodud sihtasutus, kes koondaks enda ümber kõik Tartus korvpalli arendada tahtvad institutsioonid ja isikud, alustades kindlasti ülikoolist ja linnast.

Pakun omalt poolt välja tegevuskava esmased punktid, mis võiksid aidata Tartu korvpalli taas tõusma hakata.

Tartu korvpall peab omama suurt visiooni, mille võib kokku võtta kahe lihtsa mõttega, ühe üleriigilise ja teise lokaalse mõttena. Üleriigiline: Tartu soovib saada Eesti korvpalli uueks hälliks, kes näitab eeskuju ning koordineerib meie korvpalli tulevikku. Klubitasand: soovime igale mängule müüa rohkem pileteid kui eelmisele. Pikemas perspektiivis tähendab see, et me soovime tulevikus Tartus mängida ca 5000+ silmapaari ees.

Just sellised sihid peavad olema ning selles suunas tuleb teha igapäevaselt tööd. Liiga ambitsioonikas? Milleks üldse sporti teha, kui suuremaid eesmärke ei seata …

Tegevjuht ja tiim

Sügisel valmib Tartus uus ülikooli spordihall, mis hakkab mahutama ca 2500 istekohta, ning see peaks olema juba piisav motivaator klubile omamaks kindlat plaani järgnevateks aastateks: kuidas uus hall täis müüa, kuidas turundada korvpalli, kuidas olla atraktiivne  uus spordi- ning elamuskeskus.

Kuid ainult selle uue halliga ei peaks Tartu korvpall ja Tartu sport üldiselt tuleviku mõttes rahulduma. Vastupidi, see hall täis müüa oleks esmane proovikivi, mis vaja lahendada, et astuda järgmised, palju suuremad sammud. Näiteid, kus ca 100 000 inimesega linn suudab keskmiselt täita kolm kuni viis tuhat istekohta, jagub küllaga.

Suurt visiooni saab ellu viia ainult väga hea tiim. Olukord, kus Eesti parima potentsiaaliga klubi on viimastel aastatel “arendatud” põhitöö kõrvalt (korvpalliklubil puudub seda vedav nõukogu ja tegevjuht), on üks põhjuseid, miks me täna nii täbaras seisus oleme. Professionaalset klubi tuleb juhtida kui tippettevõtet, mis on orienteeritud iga-aastasele kasvule, olgu see siis noorte korvpallurite liitumine ning nende arendamine, fännibaasi suurenemine või klubi eelarve kasv. Sellist organisatsiooni peab juhtima korralikult motiveeritud tegevjuht koos oma tiimiga. Inimesed, kes põleksid soovist viia Tartu korvpall uutesse kõrgustesse.

Tegevjuhti peaks omakorda suunama ka ise panustada sooviv nõukogu, kuhu kuuluvad nii sponsorid, korvpalli kogukonna esindajad, lapsevanemad, fännid, linna esindajad, ülikooli esindajad jne. Klubi üks olulisemaid eesmärke, lisaks noorte korvpallurite kasvatamisele, oleks aga välja töötada viis, kuidas tekitada pidev piletimüügi kasv läbi hooaegade - just see peaks olema klubi sihipärane töö ja soov, niiöelda missioon.

Seda aga saab teha ainult läbi väga korraliku tegevuskava, kus on olulisel kohal turundus ning head koostööpartnerid. Partnerid, kes tunnetavad, et nad ei ole lihtsalt rahastajad, vaid osa millestki suuremast.

Partnerid ja Rock

Esmalt tuleb tänada kõiki seniseid toetajaid ning loota, 

et nende usk Tartu korvpalli taassündi pole kuhugi kadunud. Aitäh! Peame suutma taas tekitada olukorra, kus partnerid tahavad toetada oma piirkonna esindusmeeskonda. Pinnas selleks on tegelikult juba olemas ja küllalt soodne. Valmimas on uus saal, klubil on olemas Eesti parim noortesüsteem, kus iga-aastaselt (teoorias) kasvab peale uusi mängijaid.

Lisades siia juurde sõnumi fännidele – “Omasid ei jäeta!” –, siis on tegelikult esmane suund juba olemas, mis mobiliseeriks esimese aasta vajaliku tuumikpubliku. Selle ümber saaks hakata ehitama uut ja suuremat korvpalli kogukonda.

Kõige selle juurde käiks kindlasti Rocki kaubamärgi tagasitoomine.

Jah, see on võimalik! Rocki nime tagasitoomine ei ole illusioon, see on tulevikku silmas pidades väga vajalik samm, mis ka õigel hetkel astutakse.

Lõuna-Eesti vajab meeskonda, kelle taha taas ühiselt koonduda, ning tunda, et konkurentsivõimeline elu on ka väljaspool Tallinna võimalik. Et Taavet on vähemalt pooltel kordadel võrdne Koljatiga. Konkurents on edasiviiv jõud ja kui esmalt võib tunduda selle tehislik tekitamine vale, siis pikas plaanis on see vajalik kommunikatsiooninipp ja relv. Ühtne löögirusikas saab tekkida aga ainult siis, kui Tartu korvpallil õnnestub enda selja taha saada kogu Lõuna- ja Kesk-Eesti.

Tartu vedav roll

Tegelikult aga ei peaks Tartu korvpalliklubi tegelema vaid iseendaga, oma tegutsemises tuleks näha ka laiemat pilti. Tartu korvpalliklubi peaks olema see, kes võtab lahendada suuremad probleemid Eesti korvpallis. See on väärt väljakutse.

Näiteks peaks just Tartu klubi võtma liidrirolli Eesti sporti puudutava maksusüsteemi ümberkorraldamisel riiklikul tasemel, tuleks aidata leida parim lahend tagamaks jätkusuutlik (profi)spordi ja kultuuri toimimine. Tänane stipendiumide maksustamise süsteem on teel pankroti poole ning ei toeta klubiliselt profispordi ning seega spordi üldisemat edendamist. Lisaks on vaja leida motiveeriv maksusüsteem ettevõtetele, kes soovivad sporti ja kultuuri rohkem toetada, ka siin on olemas paremad lahendused, kus riik saaks ulatada oma abikäe. Valimised on kevadel ukse ees ja spordirahva hääled saadaval.

Teine niisugune väljakutse oleks korvpalli tagasi viimine ETV ekraanile.

Tänud Delfile, kes on teinud korvpalli vaatamise kõigile mugavalt kättesaadavaks, kuid klubide seisukohast on see kahjuks olnud kaheldava väärtusega diil. Kui iga korvpallimängu on poole silmaga võimalik läbi 15 cm ekraani tasuta jälgida, siis kaotab see ära ala unikaalsuse, ning sellega koos – põhjusi on muidugi teisigi – on kahjuks ära kadunud korvpallisõbrad saalidest. Üleriigilises ETV-s näidatavad korvpallimängud aga annaksid korvpallile tagasi suurema imagoloogilise väärtuse, mis selle mängu paremini massidesse viiks. See samm tuleb igal juhul korvpalliliidul kuidagi astuda.

Fännid koonduvad Tartusse

Tulevikku silmas pidades võiks Tartu ning Tartu Rock olla Eestis ainuke klubi, mille taha koonduks enamus Eesti fännidest. See saab toimuda ainult juhul, kui saadakse kokku arvestatav eelarve ja meeskond, kes mängib tugevates liigades. Kahjuks pole Kalev/Cramo aastatega suutnud mobiliseerida Eesti fänne ühiselt endale Ühisliigas kaasa elama, mis tooks Tallinnas saali pilgeni täis. Tartus oleks taoline ühismobilisatsioon lihtsam, sest kogukonnatunnetus seista ühise asja eest on siin palju suurem ning võimsam.

Kuigi Tartul on läbi ajaloo olnud parimad fännid, peaks klubi siiski korraks sellel teemal peatuma ning küsima: kes on need fännid, kes iga ilmaga kohal on ja endast maksimumi annavad, miks nad seda teevad, kuidas neid motiveerida leidmaks ning kaasamaks uusi fänne?

Probleem on selles, et viimase kümne aastaga ei ole tulnud Tartus juurde just palju uusi fänne. Klubi peaks otsustavalt endalt küsima, miks see nii on.

Ka fännikultuuri on võimalik arendada leidmaks juurde uusi huvilisi. Ma tahaks näha saalis täiseas mehi ja naisi innustavalt kaasa elamas. Mitte et ma sooviks lapsi eemale tõrjuda, vastupidi, ma soovin, et lastel tekiks endal suur huvi, kuhu nende isa või ema igal teisipäeva õhtul õhinal minemas on ning miks ta koduaias enne seda lipu heiskab? Korvpalli kogukonna suurendamine on oluline nurgakivi klubi tuleviku edus ning sellega tegelemine peab algama juba täna. Igal Antslas, Oraval, Elvas ja paljudes muudes kohtades palli loopival poisil ei saa seljas olla muud särki kui Tartu Rocki oma …

Piletid, piletid, piletid

Veelkord sellest, sest just piletite müük korvpallimeeskonna mängudele on minu hinnangul kogu selle protsessi A ja O. See on lihtsalt mõõdetav suurus ning näitab igal aastal ära, kas ja kuidas on suudetud klubi juhtida, kas keskmine publiku arv on tõusnud või langenud. See omakorda on orientiiriks sponsoritele, sest on oluline vahe, kas Tartus aetakse palli taga 354 silmapaari ees või 3540 silmapaari ees. Miks mitte koguni 5000! Utoopia?

Ei, see vajab lihtsalt sihipärast tööd koos motiveeritud meeskonnaga ning väga korralikku tegevus- ja turundusplaani. Kui 6000 elanikuga Rapla suudab keskmiselt korvpallimängule müüa 854 piletit, siis milline on potentsiaal 100 000 elanikuga Tartul? Hakkame pihta!

Kümme sammu teel Rock tuleb tagasi, ja sealt edasi ka

1. Tartu korvpallimeeskonna majandamine peab olema selleks loodud sihtasutuse käes, mille liikmed on Tartu ülikool, Tartu linn, sponsorid, fännid jne. Kogu kogukond.
2. Sihtasutuse mission saab laiemalt olla kogu Eesti korvpalli probleemide lahendamisele kaasaaitamine ning kitsamalt Tartu meeskonna (taas)loomine, kes osaleb edukalt eurosarjas ning kelle kodumängule müüakse vähemalt 3000 piletit.
3. Sihtasutus moodustab nõukogu, nõukogu võtab tööle korvpallimeeskonna (-klubi) tegevjuhi.
4. Meeskonna nimesse tuleb tagasi tuua Tartu Rock.
5. Tuleb jõuda niikaugele, et vähemalt kõik Kesk- ja Lõuna-Eesti ettevõtted toetaksid Tartu korvpallimeeskonda. Loomulikult võib ja peab olema toetajaid ka kaugemalt.
6. Tartu korvpallimeeskonna fänniklubis peaks olema vähemalt 500 aktiivset liiget.
7. Korvpallimeeskonna aastaeelarve peaks olema vähemalt 1,2 miljonit eurot.
8. Korvpallimeeskonna edukas olemiseks tuleb välja mõelda aktiivne turundusstrateegia, mis toob meeskonna juurde uusi toetajaid, uusi fänne ja kaasaelajaid (näiteks võiks igas Eesti maakonnas olla oma Rocki esindaja, kes siis suhtleb Rocki kohalike fännidega jne).
9. Tuleb välja mõelda organisatsiooniline vorm, kuidas Rocki kogukond (kogu Eestis) tõmmata ümber meeskonna, teha kogukonnast justkui meeskonna omanik.
10. Korvpallimeeskonda haldav sihtasutus ei tohiks piirduda vaid Tartu kohaliku korvpallielu edendamisega. Vedav roll tuleks võtta ka mitmete üle-eestiliste probleemide lahendamisel (sportlaste maksusüsteem, korvpallimängude näitamine rahvustelevisioonis jne).
…………….
28. Sihtasutuse suur eesmärk on ehitada Tartusse vähemalt 5000 pealtvaatajat mahutav multifunktsionaalne linnahall – Arena Tartu.