Ametivennad võtsid karjääri lõpetanud Gerd Kanteri pärast viimast heidet oma õlgadele. Foto: Teet Malsroos
Kergejõustik
13. september 2018, 20:47

VÄRSKE REPORTAAŽ: Gerd Kanteri karjäär lõppes ühisnutmisega (3)

13.09.2018. Ükskord pidi see juhtuma. Kadrioru staadionil astub viimast korda areenile visa mees, kes on tiitlivõistlustelt võitnud sama palju medaleid nagu legendaarne Tšehhi odaviskaja Jan Železny – 11! Mitte kellelgi ei ole neid rohkem! See on kettaheitja Gerd Kanter.

„Gerd-Gerd-Gerd,“ kaikuvad Kadrioru staadionil 39aastase sportlase kõige tulihingelisemate pöidlahoidjate hõiked, kui Kanter läheb rahvusvahelisel võistlusel viimast korda heitepuuri. Publik tõuseb austuse märgiks püsti ja plaksutab ühes rütmis. Vanameister laseb kahekilose töövahendi lendu ja tema karjäär ongi lõppenud.

Andrius Gudžius tuli lennukilt staadionile

Kanter nutab, tema isa Jaan nutab, paljud fännid pühivad silmanurgast pisaraid, kõigil pealtvaatajatel on klomp kurgus. Suur ühisnutmine on alanud. „Eks need olid ikka rõõmupisarad,“ ütleb 196 sentimeetri pikkune atleet pool tundi hiljem, kui jagab sadadele huvilistele autogramme.

Kanteri viimane vaatus on läbi. „Raske oli prognoosida, kui emotsionaalseks tänane õhtu kujuneb,“ räägib ta. „Aga juba kuu aega tagasi oli Berliinis EMil näha, et see võib nii minna.“

Olümpiavõitja jutus tekib väike paus. „2005. aasta Helsingi MMil, kui tegin tiitlivõistlusel läbimurde, nuttis isegi mu isa,“ jätkas Kanter. „Üldiselt on ta mees, kes pisaraid ei tunnista. Täna nuttis ta samamoodi. Järelikult oli emotsioon nii ehe.“

Kanter vaatab staadionile kogunenud kaasmaalasi – neid on vähemalt kaks tuhat – ja nendib rahulolevalt, et ilm oli hea ja kohale tuli palju pealtvaatajaid.

„Täna puhus keeruline tuul ja mul ei õnnestunud näidata sellist kettakaart, mida oleks tahtnud,“ märgib individuaalselt 60.22ga kuuendaks tulnud Kanter. Võistkondlikult sai Eesti (tiimis ka Martin Kupper) 120 meetri 68 sentimeetriga viienda koha. Maailma meeskond suutis peaaegu neli meetrit rohkem.

Individuaalselt heitsid kõige pikemad kettakaared tiitlivõistluste medaliomanikud. 207 sentimeetri pikkune rootslane Daniel Stahl, kelle ema on soomlanna, edestas leedulasest maailmameistrit Andrius Gudžiust vaid kahe sentimeetriga, nende tulemused olid vastavalt 64.91 ja 64.89.

Gudžius on tõeline imemees. Ta saabus hilinenud lennureisi tõttu staadionile alles siis, kui rivaalidel oli käsil viimane katse. Nagu öeldakse – otse laevalt ballile. Leedulane suutis end kiirelt koguda ja sooritas kaks katset järjest, esimese pikkuseks mõõdeti 64.42 ja teine oli 64.89.

Kas Kanter jätkab Kupperi treenerina?

Tänavuse Teemantliiga võitja, jamaikalane Fedrick Dacres pommitas soojendusel 66 meetri kanti, ent võistlusel piirdus 61.78ga. Ometi kuulub temagi 2020. aasta Tokyo olümpiamängude kullasoosikute hulka.

Kanter tõdes taas, et nüüd oli tippspordist taandumiseks õige aeg. „Tunnen, mida keha ütleb,“ lausus ta. „Ma ei tunne enam heitmisest rõõmu.“

Tema suurim kodune rivaal, Ateena olümpia pronksimees Aleksander Tammert ootab ametivenda järgmisel suvel Eesti meistrivõistlustel vanameistrite duellile. „Täna ei oska ma selle kohta midagi öelda,“ jättis ta ukse natuke irvakile.

Viimase etteaste järel kavatseb Kanter rahulikult välja puhata. „Mõni sõber jääb veel siia ja meil on plaanis midagi teha,“ avaldas Eesti läbi aegade parim kergejõustiklane. „Nüüd tuleb aeg, kui pean tulevikku vaatama.“

Sügisel selgub, kas ja kuidas jätkub Kanteri koostööd Kupperiga, kes edestas treenerit 24 sentimeetriga. „Eks initsiatiiv peab tulema Martinilt,“ andis juhendaja mõista, et ootab konkreetset ettepanekut.

Kanteri etendused on lõppenud. „See on olnud raske ja emotsionaalne päev,“ nentis ta. „Aga mul on olnud head aastad, suurepärane tiim, suurepärane perekond. Need aastad on pakkunud rõõmu ja kurbust, aga see ongi normaalne spordiprotsess. Õnne on olnud rohkem kui draamat. Kindlasti on olnud kolmandaid katseid, kus nii mõnigi fänn on kaotanud närvirakke või saanud juurde halle juukseid. Kuid sport peabki olema emotsionaalne. Minul on olnud väga hea meel olla ühe väikese riigi esindaja. Olen väga uhke, et olen eestlane!“