NII SÜNNIB SELFI: Dennis Schröderiga soovisid pilti teha kümned korvpallihuvilised. (Teet Malsroos)

Jätame korraks Eesti koondise antirekordi ja 43:86 kaotuse Saksamaale kõrvale ja räägime...

...Dennis Schröderist. Sports Illustratedi arvates on ta NBA paremuselt 80. korvpallur, seega maailma mõistes mitte midagi erilist. Aga Eestisse satub Schröderi kaliibriga pallureid harva. Isegi veel harvem, kui arvata võiks. Neljapäeval näitas Oklahoma City Thunderi mängujuht Saku suurhalli kogunenud 3300 inimesele, et korvpall on tegelikult lihtne mäng.

 

Tuleb vaid osata. Noore Sander Raieste soov, et „tahaks olla viie aasta pärast sama hea“ ei kõnele aupaklikusest, vaid Schröderi klassist, mida õhkus igast liigutusest. Vähemalt mängu ajal.

 

NBA ei tähenda automaatselt, et kõik unistuste liigasse pääsenud pallurid hakkaksid kolm ja pool tundi enne mängu soojendust tegema, nagu omal ajal Ray Allen. Schröder ja Dallas Mavericksis leiba teeniv Maxi Kleber marsivad Saku suurhalli uksest sisse kell 17.49. Mänguni on aega pisut enam kui tund, Eesti koondislased on juba ammu viskeid lihvimas.

 

Viie minuti pärast on sakslased juba väljakul ja algab kolmeste harjutamine. Schröder paneb paar „sopsu“ ära ja esialgu ta aktiivsemaid liigutusi ei teegi, vaid passib kaare taga, kuni abitreener palli söödab. Vaheldust pakub nutitelefoni näppimine. Vaevalt, et Schröder ekraanilt Õhtulehe uudiseid loeb, pigem valib ta järgmise muusikapala, mida juhtmevabadest kõrvaklappidest nautida. Või siis väike Snapchat.

Dennis Schröder soojendusel. (Ats Kuldkepp)

Kümmekond minutit loopimist ja riietusruumi minek. Nii lühikest soojenduse esimest tretti ei mäletagi. Tõsi, vanadel Tartu Rocki aegadel tuli Tanel Tein saali ilmselgelt kõige hiljem, aga väljakul loputas ta vastaseid sellest hoolimata.

 

FIBA reeglite järgi peavad kõik mängijad pool tundi enne kohtumise algust taas keskringis olema. Nii ka Schröder. Kerge venitamine, maas rullimine ja siis lähebki lahti.

Rullimine ja venitamine on kõige tähtsamad! (Ats Kuldkepp)

Saksamaa hümni ajal viskab Braunschweigis sündinud pallivõlur pilgu maha ja tatsub jalalt jalale. Nagu oleks enne mängu üks kohvi liiga palju saanud. Teised koondislased meenutavad „Deutschlandliedi“ kõlades pigem kivikuju.

 

Aga nagu selgub, on Schröder tegelikult teistega ühel lainel ja lahinguks valmis. Palli üle tuues võtab sakslast Raieste, aga et eestlased vahetavad katete puhul mängijaid, jääb Schröderi peale kas Indrek Kajupank või Maik-Kalev Kotsar. Eriti õnnetult läheb Kajupangal, kelle jalad lähevad mitu korda sõlme ja vigade limiit ruttu punasesse. Paar petet ja kiiret sammu ning asi korras. Kui tasemevahe on nii suur, pole kombinatsioone vajagi.

Eesti poolelt oli kohtumise meeldejäävaim pallur Sander Raieste (paremal). (Teet Malsroos)

Esimestel minutitel võtab Schröder olukorda mõistusega – isegi kui jalad lubaksid, pole mõtet kohe ennast lõhkuma hakata ja parem on sööt anda kolmese taha täiesti vabaks jäänud kaaslasele. Kui juba kolm vastast korraga peale tormavad, pole vaja Steve Nash olla, et õige mees üles leida.

 

Schröder polegi mingi Nash, kuigi Eesti vastu kohati nii tundub. NBAs mõtleb ta vahest liiga palju enda peale ja ehk seetõttu pole tema areng olnud nii kiire, kui kaks-kolm aastat tagasi loota võis. Homme saab suvel Atlanta Hawksist Thunderisse vahetatud Schröder 25aastaseks. Selles vanuses ollakse tavaliselt juba n-ö valmistoode, kuigi mängujuhtidel läheb küpsemiseks tihtilugu kauem aega.

 

Kaitsest ka. Kui Schröder 2013. aastal NBAsse tuli, hüüti teda Saksamaa Rajon Rondoks. Toona oli Rondo pikkade kätega ja kaitses suurepäraslt tegutseva mängujuhi võrdkuju. Aeg on arutust andnud – Schröder (ja ka praegune Rondo) on hoopis midagi muud ja kaitses tuleb teda pigem peita.

 

Enda esimest valvatavat ehk Kristian Kullamäed katab ta aga isuga ja käed on küljes isegi siis, kui eestlane üritab korvi alt läbi joosta ja palli saada. Kullamäe jääbki ootamatul kombel lõpuks nulli peale...

Kristian Kullamäe viskas Saksamaa vastu null punkti. Kohati kattis teda just Schröder. (FIBA)

Aga olgu NBAga, kuidas on. Koondises kehastub Schröder puhtakujuliseks liidriks. Kutsub aeg-ajalt pikad enda juurde ja näitab, kuhu järgmisel rünnakul liikuda. Vahepeal võtab isegi kõik platsilolijad kokku ja korrutab sõjaplaani üle. Rohkem on seda vaja teha esimesel veerandajal, mil sakslaste edu pole veel nii turvaline.

Dennis Schröder mängib koondise eest nii palju kui võimalik. Pole ka ime, et kaasmaalased teda austavad. (FIBA)

Kui vahe paisub 20 punkti peale, lähevad söödud aina edevamaks. 201 cm pikkune Niels Giffey pole piisavalt lennukas, et korvi kohale antud palli otse pealt sisse suruda, aga 10 cm pikem Maxi Kleber saab sellega hakkama. Pöial püsti, molodets.

 

Kaks minuti enne avapoolaja lõppu läheb 15,5 miljonit USA dollarit aastas teeniv Schröder selles mängus esimest ja viimast korda närvi. Maik-Kalev Kotsar jookseb õblukesele mängujuhile otsa ja pikali prantsatanud sakslane nõuab kohtunikult seletust. Vastust ei tulegi, aga vähemalt on tal paar päeva kondid valusad. Ega Tallinnast ei saagi ainult positiivsed asjad näppude vahele jääda.

Vahepeal leidis multimiljonär ennast ka põrandalt. (Teet Malsroos)

Väike massaaž ja kolmanda veerandi alguses lisab Schröder gaasi. Kui Raieste esimeste minutite jõhker donk välja arvata, kuulub matši kauneim hetk Schröderi ja tsentri Maik Zirbesi koostööle – Schröder lennutab palli enda jalgevahelt adressaadini ja pehmelt öeldes hirmutava olekuga Zirbes lajatab oranži kera kõrgelt hüppelt sisse.

 

Justkui klassi tõestamiseks pakub Schröder publikule veel paar ilusalt läbimurret, kuigi mäng on juba ammu tehtud. Kummalisel kombel toob peatreener Henrik Rödl ta viimasel perioodil korraks uuesti väljakule. Ju siis tuleb koostöö lihvimine kunagi kasuks.

Korraks tekkis Schröderil vabavisete ajal mõte käed Martin Paasoja seljale toetada. Ülbus või midagi muud? (FIBA)

Kuigi statistika pidavat olema suurimatest suurim vale, näitavad numbrid seekord üsna tõeselt ära, kui kasulikult päevakangelane tegutses. 28 minutit, 18 punkti, 6 lauapalli, 10 resultatiivset söötu ja +- näitaja +36, mis oli selgelt Saksamaa parim.

 

Ent paljude jaoks kõige meeldejäävam osa – autogrammitund – on veel ees. Harva näeb, et keegi viitsib Saku suurhallis nii pikalt noori fänne rõõmustada ja pilte teha. Võib-olla Uudo Sepp. Aga teda näeb suurhalli laval ehk paar korda veel, Schröderit ilmselt mitte.

Dennis Schröder pärast mängu. (Teet Malsroos)

Ja kui FIBA kalendrile otsa vaadata, siis millal üldse võiks Eestis uuesti NBA pallureid näha? MM-valikturniiri akendes kindlasti mitte, sest need peetakse talvel. Täpselt sama kehtib ka 2021. aasta EM-valikturniiri kohta, siis suvel ei mängita.

 

Tasus NBA paremuselt 80. meest imetleda küll. Iseasi, kas tavapublikule oleks see „tasu“ pidanud olema 25 eurot või oleks 10 eurose pileti puhul atmosfäär veelgi parem olnud.

 

Võrdluseks, pühapäeval pääseb Belgradis Serbia – Eesti valikmängu vaatama pisut enam kui 4 euro eest.

Jaga artiklit

4 kommentaari

E
et ennsst hinnata  /   15:53, 14. sept 2018
kiidame teisi ja ytleme see ongi ok
V
Väga väkkkkk   /   12:16, 14. sept 2018
Täitsa vakkkkk

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis