Foto: Pixabay
Juhtkiri
14. september 2018, 16:27

Juhtkiri | Jäid haigeks, mis edasi? (3)

Nädalavahetusel haigestumine on eriti graafikutöötajaile tõsine peavalu: töövõimetuslehe saamiseks tuleks pöörduda perearsti või -õe poole, ent nemad teatavasti selliste graafikute alusel ei tööta. Nii jäävadki inimesele vaid halvad valikud: vajalikud töötunnid ravimiuimas siiski ära teha, otsida erakorralist arstiabi või riskida tööluusiga.

Netifoorumites teatakse rääkida ka neljandast võimalusest: helistada arstile esmaspäeva hommikul ja paluda haiguslehe avamist tagantjärgi. Ent enne kui sellest keelduvale perearstile seda pahaks panna, tasuks lugeda Õhtulehest haigekassa esindaja selgitust, mis ei jätagi tõbisele muud võimalust kui pöörduda haiguse fikseerimiseks erakorralise meditsiini osakonda. Perearsti seadmine valiku ette, kas eksida õigusakti või inimese vastu, ei saa ju olla paratamatus. Ometi pole olukorra parandamiseks pikkade aastate jooksul midagi ära tehtud. Seejuures on vast kõik osapooled nõus, et EMOde ülekoormamine vaid paberimajanduse huvides ning kodurežiimile määratute jooksutamine ei ole kuidagi mõistlik. Aga mis oleks?

Üks võimalus olekski selgesõnaliselt seadustada töövõimetuslehe tagantjärgi avamise praktika. Kas usaldada, et saadav kasu kaalub üles võimaliku väärkasutuse krooniliste peaparandajate jt poolt, on ühiskondliku kokkuleppe küsimus.

Teine võimalus on sisse seada valveperearstide süsteem (perearsti nõuandeliin justkui on esimene samm selles suunas), et kergema tervisehädaga inimestel oleks, kuhu pöörduda ka hilisõhtul ja nädalavahetusel. Ehk polekski ülearu kallis, kui uskuda välisekspertide juttu EMOde koormuse vähenemisest kuni 70% võrra?