Pärnu randFoto: Teet Malsroos
Blogid
16. september 2018, 17:46

Kuidas Pärnu rand sai oma „Diogenese“

„Rannakõrtsi läheduses silman laudadest kokkuklopsitud kastisarnast hoonet, mille ümber suur hulk inimesi. Trügin lähemale ning näen ringi keskel väikest 50aastast meest, kes pajatab, et ta saanud linnavalitsusest loa ehitada rannale väikese hüti. Olevat endine kingsepp, nüüd linna hoolealune. Randa ehitas onni, mis peaaegu kuup, iga mõõde umbes süld (pisut üle kahe meetri).

Ehitusmaterjaliks on õhukesed lauapinnad. Katus on horisontaalne, õhuke, keskelt lohku vajunud. Kuidas ta kavatseb talve üle elada? Mees seletab lahkelt: „Olen maganud isegi 20kraadise külma käes, ainult habe ja juuksed olid härmas – muud häda polnud midagi!“.

Aknaid on tollel ekstravagantsel elamul viis, üheksaruudulised, mõõtmetega 20x40 cm. Uks on tehtud merepoolsele küljele ja avaneb sissepoole, sest  talvel võib tormiga karta onni lume alla mattumist,“ kirjeldab Uudiselehe kaastööline oma avastust Pärnu rannas 1933. aasta septembris.

Kaitseks mere tõusu eest oli endine kingsepp kaevanud onni ümber kaks ringi kraave. Öelnud, et elas mõnda aega ka vaestemajas, aga sealses toas oli viie-kuue inimese jaoks sama palju ruumi kui temal nüüd üksi siin.

Vanakreeka filosoof Diogenes karastas end teadupärast eluga Kybele templi vanades tünnides.