Foto: Stanislav Moshkov
Repliik
16. september 2018, 19:58

Küsimus | Miks lastakse paroolikaardile vesi peale? (45)

Kuna paroolikaartidele lüüakse hingekella, siis kuidas ja milles on paroolikaartide ebaturvalisus väljendunud? Kui mitmel juhul on paroolikaarte väärkasutatud ning kui suur on nende pangatehingute rahaline kahju olnud? Kas teiste netipanka sisenemise vahendite puhul on väärkasutus olnud välistatud või kui palju on neid juhtumeid olnud? Kas paroolikaartide kasutajate jätkuvalt suur arv ei viita mitte sellele, et kliendid on kaardiga rahul ega usalda asemele pakutavad lahendusi ja peavad neid senisest ebamugavamaks?

Ede Raagmets, Swedbanki klienditeenuste juht:  Otsus paroolikaardid kaotada tõukub üle-euroopalisest seadusemuudatusest (Euroopa Liidu 2. maksedirektiivist), mis rakendab karmimaid nõudmisi isiku tuvastamisel ja maksete kinnitamisel. Uued reeglid ei pea paroolikaarti enam piisavalt turvaliseks isiku tuvastamise vahendiks. Seadus näeb ette, et autentimine peab olema nö kahetasandiline. Selle näitlikustamiseks võib tuua Smart-ID-ga sisse logimise, kus isik tuvastatakse Smart-ID äpi kaudu ning makse sooritamiseks on vaja kahte parooli.

Kuna paroolikaardil olevaid paroole saab korduvalt kasutada ja need on kokku koondatud ühele infokandjale, on paroolikaart võrreldes teiste isiku tuvastamise vahenditega nõrgemini kaitstud. Kui see satub valedesse kätesse, saab selle sisu kergesti koopiamasinaga kopeerida või üles pildistada.

Usume, et suurem osa inimesi kasutab paroolikaarti veel vanast harjumusest. Paroolikaardil on tegelikult mitu head alternatiivi – juba nimetatud Smart-ID ning Mobiil-ID, ID-kaart ja PIN-kalkulaator. Uute asjadega kohanemine võtab siiski aega ja harjutamist. Soovitamegi paroolikaardi kasutajatel juba praegu leida enda eelistustele ja vajadusele vastav alternatiivne lahendus. Paljud inimesed on alles pärast uue autentimisvahendi kasutuselevõtmist saanud aru, et see on tegelikult lihtsam ja mugavam kui paroolikaart.