LUGEJAKIRI: ohtlikes noortekampades on süüdi „Kättemaksukontor“! (91)

„On palju juttu olnud koolikiusamisest, Kanuti aia pätipoistest, püstoliga vehkimisest-tulistamisest. Kuidas küll ei mõisteta, et selle nähtuse kõige ehtsamaks kursuseks on telesaade „Kättemaksukontor“,“ kirjutas lugeja. „Juba reklaam, kus tüdrukud vehivad revolvritega, paneb paljusid sama tegema. Tihti näeme seal peksmist, kiskumist, püstoliga ähvardamist. Ja kas tõesti ei taibatud juba ammu, et ei tohiks müügil olla mängupüstoleid, mis sarnanevad päris püstoliga? Väga ootaks mõne pedagoogi-kasvataja arvamust ja vastust sellele kirjale.“

Stsenarist: „Kättemaksukontor“ pole lastesaade!

Tõepoolest, 2009. aastal loodud krimisari, mis on mõeldud siiski täiskasvanutele, sai kohe laste ja noorte lemmikuks. Seriaali stsenarist Mihkel Ulman tunnistas 2013. aastal Kroonikale, et „Kättemaksukontor“ ei ole tegelikult lastele sobiv seriaal.
Näiteks tapeti seriaali seitsmendas hooajas ära üks peategelastest, Marion Pärn, keda mängib Kadri Rämmeld. Selline seriaali käik šokeeris sarja väikseid fänne. „Ma ei plaaninud noort vaatajat kuidagi traumeerida,“ selgitas Ulman. „Võin oma õigustuseks öelda vaid niipalju, et „Kättemaksukontor“ ei ole kunagi lastesaade olnud.“ Ta lisas, et laste poolehoid näitab, kui vaene on meie telemaastik lastesarjade-saadete poolest.
TV3 programmijuht Raimo Kummer sõnab, et „Kättemaksukontorit“ vaatavad igal nädalal rohkem kui 100 000 telesõpra. „Kindlasti ei ole tegu „õppevideoga“, vaid kõrgel tasemel ja hästi lavastatud seriaaliga, mille juhtumid ja tegelased on stsenaristi looming. Seriaal on vastavalt ka eetris õhtusel ajal.“
Kuid kas tõesti võib „Kättemaksukontor“ või mõni muu taoline film või seriaal lapsed vägivaldseks muuta?

Psühholoog: lapsed on tundlikud vägivaldsele saatele

Perepsühholoogi Helle Niidu sõnul kinnitavad uuringud, et vägivaldsete teleprogrammide ja laste hilisema vägivaldse käitumise vahel on seos. „Sellisele materjalile on tundlikumad nooremad, umbes kaheksa-üheksa aastased lapsed, kes ei oska veel eristada telest nähtut reaalsusest,“ sõnab ta.
Psühholoog tõdeb, et telekanalitelt tulevaid saateid, videoid, filme ja uudiseid ei saa lastele ära keelata ning vastutama peavad lapsevanemad. „Vanemad saavad piirata televiisori ees olemise aega. Kui kaua vaadatakse, võib olla kahjulikum kui see, mida vaadatakse. Vanemad saavad tutvuda saadete sisuga ja seejärel otsustada, kas saade sobib lapsele vaatamiseks või ei,“ nendib Niit, lisades, et vajadusel saab televiisori ju ka välja lülitada.
Võimalusel saab telekanalite asemel lastele meeldivaid ja sobivaid videoid näidata, mida lapsed võivad vaadata kas või mitu korda järjest. Lisaks soovitab Niit leida vanematel aega, et lastega koos saate üle arutada, rõhutades filmis nähtud kangelase vägitegusid, mitte tema tekitatud kannatusi teistele.
Lisaks soovitab Niit lastevanematel lastega hoopis mingeid muid toredaid tegevusi ette võtta. „Televiisorit ei tohiks lapsehoidjana kasutada, kui tahes käepärane see mõnikord ka ei tunduks.“