Varane koolialgus on ka meie vaesusest tingitud. Nõukaaja pärandiks saadud hiigelsuure õpilaste arvuga kombinaatkoolid pole kuhugi kadunud. „Ootamatult“ tõusnud sündivus on pannud omavalitsused nii koolide kui lasteaedade osas raskesse olukorda. Kui lasteaedades leiti suurema laste hulga mahutamiseks lahendus nende konteineritesse paigutamises, siis koolides on tulnud tagasi vahepeal kadunud mitmes vahetuses õppimine. Viimast võimendab ka õpilaste ebaühtlane jaotus üle riigi – kui maal on koolides ruumi ülearugi, siis linnades on sellega kitsas käes.
Kahevahetuselise kooli puhul on tõesti problemaatiline nihutada tundide algust hilisemaks, sest õhtusele vahetusele tähendaks see tunni võrra hilisemat õppetöö lõppu. Kui vanemate tööpäev lõpeb reeglina kell viis, siis õppuri sellest hilisem koolipäeva lõpp hakkaks pärssima pereelu ja koos veedetud aega.
Kas koolid on küsinud tundide alguse asjus nõu õpilastelt või nende vanematelt? Pigem mitte, koolitulijad pannakse kooli poolt lihtsalt fakti ette – kui ei meeldi, minge mujale õppima. Kuigi koolitundide liigvarase alguse kahjulikkuse kohta on kasvatusteadlased avaldanud palju arvamusi, on kõik see olnud kui hane selga vesi meie haridussüsteemile. Põhiosas on Eesti pedagoogid üle keskea ning vanemas eas võib uni tõepoolest varem ära minna. Kuid see, et koolitundide varajane algus võib meeldida õpetajatele, pole argument, sest kool peab lähtuma eelkõige õpilaste huvidest, mitte õpetajate mugavusest.
Kuna paljud asjad ei lahene ühiskonnas iseregulatsiooni teel, siis on riik omalt poolt kehtestanud nii miinimumpalga, töönädala pikkuse, minimaalse puhkuseaja ja muud nõuded. Haridusministeerium on öelnud vaid, et kool ei tohi alata varem kui kell 8. Kui ees terendab kellakeeramisest loobumine, siis on paras aeg vaielda selgeks ka koolitundide alguse küsimus.
Kommentaarid