Väljaspool Eestit elavate eestlaste täpset arvu ei ole võimalik määrata, sest paljud ei registreeri enda elukohta välismaal. Ka ei pruugi välismaal elavatel ja end eestlasena identifitseerivatel inimestel enam olla Eesti kodakondsust ning samuti on nende hulgas tõenäoliselt järjest enam isikuid, kes ei ole Eestis sündinud, selgub „Eesti keele arengukava 2011–2017“ elluviimise vahearuandest. Arvandmete täpsust mõjutab ka pendelränne ja hargmaisus. Kõike eelnevat arvesse võttes saab hinnanguliselt öelda, et praegu elab välismaal ligikaudu 150 000−200 000 eestlast, märgitakse aruandes,
2016. aasta Euroopa sotsiaaluuringu andmetel on 10,3% Eesti täiskasvanutest töötanud vähemalt kuus kuud välismaal ning vaid Iirimaal on välismaal töötanud täiskasvanute osakaal kõrgem kui Eestis. Välismaal elavaid rahvuskaaslasi on Eesti riik süstemaatiliselt toetanud 2004. aastast alates rahvuskaaslaste programmide kaudu, milles keskendutakse peamiselt hariduse, kultuurielu, arhiivinduse ja tagasipöördumise küsimustele.
Kuigi tagasipöördumine Eestisse on viimase kahe aasta jooksul suurenenud, elab välismaal endiselt palju eesti lapsi, kelleni emakeeleõppe võimalused eri põhjustel ei jõua. See soodustab laste assimileerumist asukohamaa rahvastiku hulka ning sidemete hääbumist Eestiga. Väliseesti laste ja noorte jaoks on endiselt vähe võimalusi keelekeskkonnas (Eestis) eesti keele õppimiseks ja eakaaslastega suhtlemiseks.
Kommentaarid