BLOGI I Taani Danske Bank avalikustas rahapesuskandaali telgitagused (18)

Kahtlustuste kohaselt viidi Danske Banki Eesti haru kaudu aastatel 2007-2015 läbi ulatuslikku rahapesu, mis erinevatel hinnangutel võib ulatuda mitme miljardi euroni. Eesti finantsinspektsioon asus asja uurima alles 2014. aastal, kuna Danske Banki Eesti haru oli Taani finantsjärelevalve alluvuses. Viimane ei kontrollinud Eesti filiaali aga piisava hoolsusega. Võimaliku rahapesu uurimiseks on lisaks panga enda juurdlusele algatatud kriminaalasi nii Taanis kui ka Eestis. Danske Banki juht Thomas Borgen on teatanud, et astub panga Eesti harus toimunud rahapesu tõttu tagasi.

Kopenhaagenis aset leidnud pressikonverentsi avas Danske Banki nõukogu juht Ole Andersen, kes rõhutas, et Danske Bank võtab võitlust rahapesuga väga tõsiselt. Andresen avaldas lootust, et selline asi ei kordu enam kunagi. „Me ei soovi teenida mitteresidentide kahtlaste tehingute pealt, seetõttu otsustas pank annetada 1,5 miljardit taani krooni fondi, mis võitleb rahvusvaheliste rahakuritegude sh rahapesu vastu,” teatas Andersen. „On tähtis mõista võimalikke riske, peame keskenduma kontrollisüsteemide integreerimise peale IT sektori ja valitsuse tasemel.”

Nõukogu asepresident ja riskikomitee juht Carol Sergeant tunnistas, et Eesti harukontoris toime pandud rikkumiste tagajärgi on raske parandada. Sergeant tõi välja, et juhtumi uurimine on hetkel maksma läinud 200 miljonit Taani krooni. Sergeanti sõnul keskendus juurdlus sellele, kas pank ei tulnud oma ülesannetega toime ja kes selle eest vastutab. „Uurimine on läbi viidud viisil, mis välistab huvide konflikti. Tulemused ei peegelda seda, kes me pangana tahame olla,” rõhutas Sergeant. Sama seiskukohta jagasid ka mitmed hilisemad kõnelejad.

Raporti koostanud advokaadibüroo esindaja Ole Spiermann alustas oma ettekannet numbritega. Spiermanni sõnul vaadati läbi 200 miljardi euro väärtuses mitteresidentidega seotud tehinguid. 

Spiermanni sõnul vaadati raporti koostamiseks läbi üle kaheksa miljoni e-kirja ja 12 000 dokumendi ning viidi läbi 74 intervjuud 49 inimesega, kes olid pärit nii Eestist kui Taanist.

Spiermann leidis, et Eesti harukontor pidi oma klientide tegevusest ja ülekannetest teadlik olema. „Eesti kõrge risk oleks pidanud olema tasakaalustatud tugevate rahapesu kontrolli meetmetega, ent nii see ei olnud. On andmeid, et suurt osa infost ei jäädvustatud teadlikult. Eesti haru edastas raporteid, ent need ei olnud täielikud. Peame ära tegema väga suure ja põhjaliku töö, mis nende üheksa aasta jooksul tegemata jäi.”

„Mitteresidentide portfoolio koosneb 10 000 kliendist, kes pärinevad peamiselt Venemaalt,” kirjeldas jurist. „Me ei ole analüüsinud iga tehingut eraldi, keskendusime klientidele ning vaatasime tehinguid klientide kaupa. Kui suur osa 200 miljardist on kahtlane, on raske öelda. Ei saa välistada, et osa tegevusest on olnud kriminaalne, aga oma uurimuses keskendume rohkem sellele, kas on eksitud sanktsioonide vastu,” rääkis Spiermann, kes teab ka rääkida, et Vene keskpank kirjutas juba 2007. aastal miljarditesse rubladesse ulatuvatest kahtlastest tehingutest igas kuus, kuid Danske pank ei võtnud ette vajalikke meetmeid.

Spiermanni kõnest selgub, et 2008. aasta finantskriisi ajal ei olnud Kopenhaagenil väga head ülevaadet Eesti harus toimuvast erinevate IT lahenduste tõttu, mida kasutati. „2008. aastal jätkus kahe panga süsteemide ühendamine, Eesti finantsinspektsioon tegi hoiatuse 2009. ja 2013. aastal. Pangandusgrupp ei võtnud aga Eesti finantsinspektsiooni hoiatusi kuulda. 2013. aasta jõulude ajal hakati vilepuhuja süüdistuse peale mitteresidentide portfelliga tegelema, ent ka sellega ei mindud piisavalt süvitsi. Veebruaris 2014 anti häiret grupi tasandil.”

Spiermann tõdeb, et kritiseerima peab vähest tegevust, mis sellele järgnes. „Mitteresidentide tehingut lõpetati alles 2015. aastal.”

Advokaadibüroo esindaja käsitles lisaks panga tegevusetusele ka üksikisikute süüd. „Käsitleda tuleb panga kui tööandja tegevust, sisekorrareegleid. See kriitika ei peaks piirduma ainult Eesti haruga, vaid laieneb kogu grupile.”

„On selge, et sellist portfelli ei oleks üldse tohtinud olla ning 2014. aastal, mil faktid lauale pandi, oleks pidanud oluliselt rohkem ette võtma. Tegemist ei olnud pelgalt organisatoorse, vaid ka pädevuse probleemiga. Pärast selle väga ulatusliku materjali läbi töötamist, ei ole me leidnud, et nõukogu oleks teinud vigu seaduse täitmisel,” lõpetas Spiermann

Auditikomitee juht Jorn Jensen rääkis meetmetest, mis kasutusele võeti, et olukorda parandada. „Uurisime siseprotseduure, sisekliimat, erinevaid rolle ja eetilisi standardeid. Oleme teadlikud oma vastutusest ühiskonna ees. Oluliselt on haritud töötajaid ning töö on muudetud märksa efektiivsemaks. Parandatud on spetsialistide kompetentsi,” loetles Jensen. „Oleme keskendunud selgetele kaitseliinidele, tugevdanud esimest ja teist kaitseliini. Rahapesu-alaste tegevustega on nüüd igapäevaselt seotud umbes 1200 töötajat. Oleme oma tegevuses järjepidevad ja info jagamises läbipaistvad. Kunagi ei ole hetke, mil ei saa veelgi paremaks muutuda,” oli Jensen optimistlik.

Pulti astus taas panga nõukogu juht Ole Andersen, kelle sõnul nõustub pank täielikult raporti tulemustega ja teeb kõik endast oleneva, et raportis tehtud ettepanekud ellu viia. „Peame selle olukorra lahendama võimalikult professionaalselt ja vastutustundlikult.”

Küsimuste-vastuste voorus kerkis korduvalt esile teema, miks varem midagi ei märgatud ega ette ei võetud. Selget vastust sellele küsimusele ei saanudki.

Panga tagasi astunud tegevjuht Thomas Bergen nentis, et oleks pidanud Eesti harus toimuva vastu suuremat huvi tundma juba 2009-2012 aastatel. Spiermann leidis, et 2014 veebruaris oleks nõukogu ja juhatus pidanud asja rohkem uurima, aga kuna neile ei antud juhtnööre midagi enamat ette võtta, ei saa neid seaduslikust aspektist süüdistada.

Ole Andersen märkis, et Eesti osa oli kogu grupi mastaabis väga väike, mistõttu laekunud info ei tundunud kriitiliselt oluline. Samuti olevat Taanile kinnitatud, et kõike on uuritud ja olukord on kontrolli all. Tähelepanu ei äratanud ka Eesti harukontori erakodselt kõrge kasum. „Eestis olid kõrge riskiga kliendid, samas oli grupi kontekstis Eesti panus kõigest 2 protsenti. Sel hetkel meil kahtlusi ei tekkinud, ehkki praegu saame aru, et oleksime pidanud asja rohkem uurima,” nentis Andersen nõutult.

Küll kahtlustavad taanlased 42 Eesti töötajaid, kellest kaheksa on antud politseisse.

Ametist tagasi astunud Thomas Bergen tunnistas, et organisatsioonina on Danske Bank läbi kukkunud. „Me ei ole vastanud sidusrühmade ootustele. kliendid, investorid jt peavad saama meid usaldada. Ma tahan võtta vastutuse ja seetõttu astun tagasi.”

Ole Andersen tagasi ei astunud, sest leidis, et nii on pangale parem. „Ei ole hea, kui samal ajal lahkuvad ametist nii tegevjuht kui nõukogu juht.” Andersen on nõus, et Danske Banki mainet on raske päästa. „Peame hakkama kõike otsast ehitama. Teeme koostööd vajalike asutustega, püüame taas usalduse võita klientide ja sidusrühmade silmis. See on suur töö.”