Turvakodus elanud väike Martin jäi kohtu otsusel tädi perre, lapsendamisest lahutas vaid mõni tund (102)

Rõõmu kohtuvõidu ja lapse eestkosteõiguse saamise üle tumestab aga üks detail, mis perekonda külma dušina tabas: selgus, et samal päeval, tänavu 5. juulil, kui tädi pere esitas kohtule taotluse väikese Martini eestkosteõiguse saamiseks koos esialgse õiguskaitse kohaldamisega (st et pisipoiss võiks kuni kohtuotsuseni turvakodu asemel oma tädi peres kasvada), andis Mustamäe linnaosavalitsus kui lapse selleaegne ajutine eestkostja perekonna teadmata, nende selja taga kohtule nõusoleku väikese Martini lapsendamiseks.

Poisi saatuse - kas minna elama oma tädi perre või võhivõõraste juurde lapsendamiseks - otsustasid loetud tunnid ja puhas juhus, et kohus võttis perekonna taotluse menetlusse kõigest kolm tundi pärast selle esitamist ning määras koheselt ajutise eestkosteõiguse perekonnale. Seda poleks pruukinud teha, eestkosteõigus võinuks kuni lõpliku kohtuotuseni, mis eile langetati, jääda ka Mustamäe linnaosale. 

Pikk kadalipp

Nelja-aastasest Martinist kirjutas Eesti Ekspress esimest korda 18. juulil. Loost selgus, et Martini ema ja isa on narkosõltlased. Poisi ema on koos õdedega üles kasvanud SOS lastekülas. Kui Martini tädi Marion on teinud edukat karjääri ning loonud pere, siis poisi emal pole nii hästi läinud. Naine ei suutnud lapse kasvatamisega toime tulla ning andis ta eelmise aasta suvel turvakodusse. Erinevate turvakodude vahet pidi Martin käima üle aasta.

Kuigi Marion oli nõus lapse väikese Martini enda kasvatada võtma, läks veel üle aasta aega, enne kui see teoks sai. Marion käis õelapse hooldusõiguse saamise nimel läbi kolm kohtuastet, kirjutas Eesti Ekspress. Alles juuli lõpus rahuldas Harju maakohus Marioni ja tema abikaasa avalduse esialgse õiguskaitse rakendamiseks ning määras nad Martini eestkostjateks.