GRAAFIK | Sotsid hakkavad EKRE-le uuesti järele jõudma (94)

ERR-i tellimusel valminud populaarsusküsitluse põhjal oli suurim kuu jooksul toimunud muutus sotside toetuse kasv 11 protsendilt 14 peale. Samal ajal vähenes EKRE poolehoid 19 protsendilt 17-le.

Ajakirjanik Urmet Kook ütles ERR-i veebisaates, et kevadel oli sotside toetajaid vaid kuus protsenti ja pärast seda on tõus olnud märkimisväärkne. “Ma seostan seda uute liitujatega. Sotside tõusus on kindlasti omajagu Indrek Tarandi efekti,” arvas Kook.

Sotsioloog Juhan Kivirähk nõustus temaga ja lisas, et sotside populaarsus on saavutanud eelmiste valimiste taseme, mis ei pruugi olla veel lagi. EKRE toetus on küll veidi langenud, aga võrreldes valmistulemusega kahekordistunud. Küsitluse käigus uuriti ka valijate teisi eelistusi. “EKRE puhul on huvitav fenomen, et kui esimene ja teine eelistus kokku võtta, siis sotsid on EKREst jälle mööda läinud. Ka nende inimeste hulk on kasvanud, kes EKREt kindlasti ei toetaks,” märkis Kivirähk.

Samas võib Kiviräha sõnul EKRE toetus valimistel olla suurem, kui küsitlus näitab. Nimelt on EKRE poolehoidjate seas kõige rohkem neid, kes kavatsevad valima minna (70%), teiste suuremate parteide puhul on see protsent 60 ümber.  

Isamaa kukkus alla künnise

Isamaa toetus kukkus küsitluse andmeil septembris alla valimiskünnise kolme protsendi peale. Urmet Koogi arvates võib nigela tulemuse põhjus olla see, et erakond pole viimasel ajal üldse pildis olnud, samal ajal kui teised parteid tutvustavad järjest uusi liitujaid ja oma valimisprogrammi. Kivirähk usub, et Isamaa võib siiski Riigikokku pääseda. “Isamaal on palju väga kogenud ja tuntud liikmeid ning reaalses valimissituatsioonis panevad nad selle maksma,” selgitas ta.

Kõige suurem toetus on endiselt Keskerakonnal ja Reformierakonnal. Oravapartei poolehoid kasvas kuuga kahe protsendipunkti võrra 27 peale ja Keskerakonnal ühe protsendipunkti 28-le. Ajakirjanik Anvar Samost tõi välja, et Reformierakonnaga on hiljuti liitunud Marko Mihkelson ja Andres Sutt. Urmet Kook leidis, et aprillikuine 33% toetus pärast Kaja Kallase juhiks saamist oligi ebareaalsete ootuste tagajärg ja nüüd on olukord normaliseerinud.

Kiviräha sõnul pole paariprotsendised kõikumised märkimisväärsed. “Peaks vaatama pikemat trendi ja pikemas perspektiivis on Reformi olukord hea, nende toetus on kindlasti suurem kui valitsuses olles. Keskerakonna toetus on olnud pikemat aega väga püsiv, ma nimetaks neid Eesti poliitika Põhjanaelaks,” ütles sotsioloog.

Keskerakonna toetus kasvas eestlaste seas

Keskerakonna puhul pidas Anvar Samost märkimisväärseks, et venekeelsete valijate seas on partei toetus langenud 65 protsendi peale, samal ajal kui tavapärane on 70–80 protsenti. Põhjuseks võib olla Narvas puhkenud korruptsiooniskandaal ja erakonna juhtide käitumine selle lahendamisel. “Seda on kompenseerinud Keskerakonna toetuse suurenemine eestikeelsete valijate hulgas,” nentis ta.

“Kahjuks on nii, et ühele grupile meelepärane tegevus ei pruugi teisele meeldida,” märkis seepeale Kivirähk.

Kindlasti kavatseb riigikogu valimistel osaleda 50% küsitletutest ja tõenäoliselt 28%. Kiviräha hinnangul lähevad kõhklejatest hääletama umbes pooled ja nii oleks valimiste osalusprotsent umbes 64 ehk sama suur kui eelmine kord.

Turu-uuringute AS küsitles 4. kuni 17. septembrini ERR-i uudistetoimetuse tellimusel näost-näkku meetodil 1000 inimest nende kodudes. 35 protsenti küsitletutest ei osanud vastata, ei toetanud ühtegi erakonda või keeldus oma eelistust avaldamast.