ERAKORDNE ENERGIA: Päikesepurse on võrreldav miljardite aatomipommide üheaegse plahvatamisega.Foto: AP/Scanpix
Maailm
21. september 2018, 08:25

ASTROFÜÜSIKUD HOIATAVAD: tulekul on kõike hävitav päikesetorm (102)

Astrofüüsikud on veendunud, et ülitugev ja hukatuslik päikesetorm on vaid aja küsimus. Seni tugevaim päikesetorm pärast elektrienergia kasutusele võttu tabas Maad 1859. aastal ja rikkus telegraafiühenduse. Analoogilised hävitavad päikesetormid korduvad iga 100–200 aasta tagant, ütles ajalehele The Telegraph Briti meteoroloogiateenistuse kosmoseilmaosakonna juht Catherine Burnett. 

1. septembril 1859 nägi Briti amatöörastronoom Richard Carrington teleskoobiga päikesekrooni massipurset. Päev hiljem tabanud Maad tabanud tugev kiirgusvoog muutis ööd sedavõrd valgeks, et õues sai ajalehte lugeda. Roomas, Senegalis, Mehhikos. Kuubal ja Hawaiil nägid inimesed virmalisi. Telegraaf lakkas normaalselt töötamast. Olukord oli nii hull, et telegraafimastidest lõid leegid välja, telegraafiseadmed pildusid sädemeid, süütasid paberi ning hävisid üle Atlandi ookeani veetud kaablid. 

Oht kosmosest on suur

See 159 aasta tagune päikesetorm või õigemini selle tagajärjed näitavad ilmekalt, milline oht inimkonda kosmosest ohustab. Arvestades elektroonika tähtsust meie elukorralduses,  oleks 1859. aasta päikesetormi kordumine fataalsete tagajärgedega. 

Kuna sedavõrd tugevad päiksetormid korduvad iga 100–200 aasta tagant, siis lahutavad meid hukatuslikust tormist parimal juhul vaid kümned aastad. 

ERAKORDNE ENERGIA: Päikesepurse on võrreldav miljardite aatomipommide üheaegse plahvatamisega. Foto: AFP/Scanpix

Teadlasi teeb murelikuks tõik, et praegu ei suudeta päikesetorme prognoosida ja me saame neist teada alles siis, kui Päikesel on purse juba olnud. Teisisõnu, inimestel on aega päikesetormiks valmistuda vaid mõni tund. 

Astrofüüsikute arvates kuluks 1859. aasta päikesetormi kõigi tagajärgede likvideerimiseks praegustes oludes ligi kümme aastat. Kindlustuskontsern Lloyd's arvestab, et elektrivool võib katkeda nädalateks või koguni kuudeks. Rängalt saaksid kahjustada ka satelliidid, millest osa kukuks Maale. Kogukahju ulatub 2,6 triljoni dollarini (2,23 triljonit eurot). 

Solar Orbiter läheb Päikest uurima  

Olukorra parandamiseks soovivad teadlased Päikest ja sealseid protsesse paremini uurida. Senise plaani järgi saadab Euroopa kosmoseagentuur ESA 2020. aastal Päikese poole teele kosmosesondi Solar Orbiter, mille viib maailmaruumi USA kanderakett Atlas V. Solar Orbiter peaks Päikesele lähenema 43–45 miljoni kilomeetri kaugusele.

PÄIKEST UURIMA: Euroopa kosmoseagentuur ESA saadab 2020. aastal päikest uurima kosmosesoni Solar Orbiter. Foto: ESA

Algselt pidi Solar Orbiter startima juba mullu juulis, kuid praeguse seisuga ei sünni see enne 2020. aastat. Projekt on kulukas. ESA panustab sellesse 500 miljonit eurot. USA kosmoseagentuur NASA lisab omalt poolt 400 miljonit dollarit (343 miljoni eurot). Solar Orbiteri juhtimiskeskus asub Saksamaal Darmstadtis. Teadlased loodavad väga, et Solar Orbiteri missioon õnnestub ja me saame selle tulemusel tulevikus päikesetorme ette ennustada ning ühtlasi vajaduse korral ettevaatusabinõuna elektrivõrgud välja lülitada.  

PÄIKEST UURIMA: Euroopa kosmoseagentuur ESA saadab 2020. aastal päikest uurima kosmosesoni Solar Orbiter. Foto: ESA

      

Viimase 13 aasta tugevaim kiirgusvoog tabas Maad mullu 6. septembril. Toonane päikesepurse mõjutas nii ilma ilma, sidet kui ka inimeste tervist. Samal ajal liikus Kariibi merel koguni kolm orkaani ning päikesetorm katkestas päästjate raadioside mitmeks tunniks. Ka laevade ja lennukite sidesüsteemid olid häiritud.