Kaitsepolitsei tabas Eestis tegutsenud Vene sõjaväeluure agendi “TENDRIT” (193)

Kohtuotsusest selgub, et kaitsepolitsei (kapo) pidas mehe kuriteos kahtlustatavana kinni tänavu 1. juulil ja sellest ajast on ta viibinud vahi all. Uurimisel kogutud andmeil värbas Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Luurepeavalitsus (GRU) Eesti kodakondsusega ja keskeriharidusega Jevgeni 2016. aasta aprillis, kui ta viibis Venemaal. Jevgeni täitis GRU isikuankeedi ja andis nõusoleku salajaseks koostööks. Venemaa agendina sai tema varjunimeks “TENDRIT”.

Jevgeni osales riigiprokuratuuri süüdistuse kohaselt GRU Eesti-vastases agentuur-operatiivtöös, milles eesmärk oli Eesti sise- ja välisjulgeoleku kahjustamine ning iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse ohustamine.

Kuni kinnipidamiseni juuli alguses suhtles ta GRU töötajaga nii telefoni, e-kirjade, sõnumite kui ka Venemaal toimunud kohtumiste kaudu. Jevgeni edastas GRU-le regulaarselt infot oma asukoha ja piiriületuste kohta ning sai 2017. aastal muu hulgas ülesande pildistada võimaliku tulevase NATO lennuvälja asukohta Eestis. Samuti anti talle mullu korraldus tuua GRU töötajale Euroopa maanteekaarte ja laadida tema telefoniabonendile kõneaega.  

Harju maakohus karistas Jevgeni 10. septembril kokkuleppemenetluses Eesti Vabariigi vastase vandenõu eest aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistusega ning otsus jõustus järgmisel päeval. Karistusseadustik võimaldab sellise kuriteo toimepanijat karistada kuni kuueaastase vangistusega.

Kuna kohtuasi oli kinnine, keeldusid kaitsepolitsei ja riigiprokuratuur juhtumit lähemalt kommenteerimast. Tagantjärele selgus, et otsus poleks tohtinud üldse avalikus kohtulahendite andmebaasis ilmuda ja kohus võttis selle pärast Õhtulehe artikli avaldamist maha – ilmselt oli tegemist inimliku eksitusega.

Sõjaväeluurajaid tabatakse järjest

Esimene Eestis tabatud Vene sõjaväeluure agent on Artjom Zintšenko (30), kelle kapo sai kätte mullu jaanuaris. Uurimiasandmeil värbasid GRU ohvitserid Zintšenko juba 2009. aastal ja ta hakkas Eesti vastu spioneerima 2013. aastal pärast siia kolimist. 

Zintšenko ülesanne oli kapo andmeil koguda infot riigikaitseliselt oluliste ja elutähtsat teenust osutavate objektide kohta ning täita teisigi ülesandeid. Muu hulgas oli tema “töö” visuaalne luure Eestis paiknevate liitlasvägede järele. Saadud info edastas Zintšenko oma käitlejatele nii sidevahendite abil kui ka Peterburis toimunud kohtumistel. Zintšenkot karistas kohus viieaastase vangistusega. 10. veebruaril 2018 vahetati Zintšenko Koidula piiripunktis Venemaal spionaažis süüdi mõistetud Eesti ettevõtja Raivo Susi vastu.

Zintšenko sõjaväelasest vanaisa Albert kolis perega Eestisse 1960. aastatel ja sellest ajast on pere olnud seotud Eestiga. Kapo peadirektori asetäitja Aleksander Toots kinnitas Eesti Päevalehele, et Zintšenko värbamisel GRU-sse mängis olulist rolli perekondlik taust. “Su isa on teeninud sõjaväes, vanaisa on teeninud sõjaväes, vanavanaisa oli luuraja ja sõjakangelane. Kõik see tekitas noores mehes tunde, et isamaa vajab ka teda,” ütles Toots ning lisas, et just luurajast vanavanaisa aitas romantiseerida Artjomi jaoks uut “elukutset”. 

Pärast Zintšenko tabamist on Eestis kinni peetud juba mitu inimest, keda seostatakse GRU heaks töötamisega. “Need kaasused näitavad selgelt, et GRU suunast lähtuv Eesti-vastane luuretegevus on viimastel aastatel pigem intensiivistunud,” märgib kapo oma aastaraamatus. 

Mullu 10. detsembril võttis kaitsepolitsei vahele Eesti kodanikust IT-ettevõtja Ilja Tihhanovski (40), kes tegeles Lõuna-Eestis majandustarkvara ja muude IT-teenuste pakkumisega ning selle kõrvalt ka GRU heaks spioneerimisega. Tihhanovski täitis Žintsenkoga sarnaseid ülesandeid ja kohus mõistis talle neljaastase vangistuse.

Ka septembri alguses riigireetmises kahtlustatavatena vahistatud kaitseväe peastaabi ohvitserile Deniss Metsavasele (38) ja tema isale Pjotr Volinile (65) heidetakse ette just koostööd GRUga. Uurimisandmeil edastasid nad Venemaale Eesti riigisaladusi ja NATO saladusi vähemalt viie aasta jooksul.

GRU kõrval paistab jätkuvalt Eesti vastu suunatud luuretegevusega silma Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) ja tabatud on ka mitmeid nende spioone.

*Kuna kohus arutas asja kinnisel istungil, jätab Õhtuleht süüdistatava täisnime avaldamata.