NÄITAB TÕDE: „Psühhedeelikum on teadvuseuurijale justkui mikroskoop bioloogile või teleskoop astronoomile,“ teeb Alar Tamming asja piltlikult selgeks. „See toob nähtavale teadvuse peenemad protsessid.“Foto: Tatjana Iljina
Inimesed
21. september 2018, 12:05

Teadvuseuurija Alar Tamming: „Psühhedeelikumid muutuvad tulevikus ravimiteks.” (10)

„Mulle meeldib mõte, et nagu autoga sõitmiseks on meil vaja autojuhilube, võiks psühhedeelsete ainete tarvitamiseks olla psühhedeelikumideluba. Teed eksami ja saad vastava loa,“ ütleb teadvuseuurija Alar Tamming (55).  

Psühholoogiamagister ning kirglik teadvuseuurija Alar Tamming leiab, et positiivsete omaduste tõttu tuleks psühhedeelikume (ained, mille tarvitamisel muutub inimese tunnetus ja taju) ja kanepit käsitleda narkootikumidest eraldi.

Inimese tavateadvusesse pääseb vaid selekteeritud info. Tammingu sõnul aitavad psühhedeelikumid seda teadvusefiltrit eest nihutada ning jõuda inimestel enese ning maailma täielikuma mõistmiseni. „See tähendab, et inimene saab teada, mis välismaailmas toimub, aga palju suuremas ulatuses. Kui seni me piltlikult öeldes oleme pimedas ruumis, kus suunatud valgusvihk ehk teadvusväli näitab mingit piiratud osa ruumist, siis näiteks ayahuasca’t (psühhoaktiivne taimetee – toim) tehes on, nagu pandaks ruumis kõik tuled põlema,“ avaldab ta. 

„On olemas kõrgem alateadvus – seal on loovus, intuitsioon, kõrgemad väärtused – ja madalam alateadvus, kus on häbi, hirmud, ebamugavustunded. Minule pakub huvi ühenduse saamine kõrgema alateadvusega. Just sellist võimalust psühhedeelikumid pakuvadki,“ sõnab Tamming, kes korraldab sel reedel ka konverentsi Psycherence, kus räägitakse teadvusest ning psühhedeelikumidest. „Pääseme ligi oma teadvuskihtidele, kuhu me muidu ligi ei pääse, ning kogeme teadvusseisundeid, kus tunneme end tavaseisundist tunduvalt terviklikumana, täiuslikumana, kus maailm on paigas. Teiste sõnadega – näen selles võimalust muuta ennast paremaks inimeseks.“

Psühhodroog pole peotaim

Tamming on ka ise üht ja teist rituaalidroogi katsetanud. „Olen käinud Brasiilia džunglis pärismaalaste ayahuasca-tseremoonial, samuti käinud ayahuasca-kirikus,“ räägib ta. „Inglismaal olen osalenud ibooga tseremoonial ning Bali saarel psilotsübiinitseremoonial. Selles mõttes on mul isiklikud kogemused olemas.“

Ayahuasca on Lõuna-Ameerika vihmametsade taimedest tehtud jook, peamiseks koostisosaks Amazonase kaapiväät; ibooga Aafrikast pärit taim, mis on Gabonis kuulutatud rahvuslikuks aardeks; psilotsübiin on aine, mida sisaldavad teatud seened, mõned neist kasvavad ka Eestis. 

„Aga nendega ei ole nii nagu õllega, et võtad igal õhtul teleka kõrvale. Või et saame sõpradega kokku ja paneme pidu. Need ei ole peotaimed,“ selgitab Tamming. „Teed korra ayahuasca ära, saad oma sihid selgeks ja siis võib-olla ei ole 15 aastat vaja. Selliste asjade tarvitamisel peab olema hästi selge taotlus, miks sa seda teed. Psühhedeelikum viib sind kokku sellega, kes sa tegelikult oled. Näeme, mismoodi meie erinevad psüühika osad on omavahel seotud. Näeme, mismoodi minevik on meid kujundanud just selliseks, nagu oleme, ja ka seda, millised on meie tegevuste tagajärjed tulevikus – mis millise valikuga kaasneb.“

Tamming rõhutab, et psühhedeelikumid on põliskultuurides olnud rituaalsed ained ning peaksid selleks ka jääma. „Traditsiooniliselt on neid aineid kasutatud rituaalselt – kunagi ei olnud nii, et keegi kodus kapi taga tegi,“ räägib ta. „Nüüd enam lääne kultuuris taimede rituaalset kasutamist ei toimu, aga et inimesed tahavad ikkagi teistsugust kogemust, sellepärast pannaksegi viina ja õlut.“ 

Psühhedeelikumide pruukimiseks eksamile

Kuigi psühhedeelikumidel puudub enamik sõltuvusainete negatiivseid omadusi, peaks ka nende tarvitamisel olema ettevaatlik. „Neid peab tegema ainult kontrollitud tingimustes,“ leiab teadvuseuurija. „Sest ayahuasca seansi puhul ei ole nii, et oled kõpsti paradiisis. Sa läbid ka oma varjupoole, näed ära, mida sa oled siin maailmas korda saatnud. Ja näed, mida peaksid tegema.“

Teadvuseuurija on täiesti päri, et ka kanep võib kurja teha (kuigi tema arvates olulisemalt väiksemas mahus kui alkohol). „Loomulikult ei ole kanep kõigi jaoks. Kui inimesel on suguvõsas skisofreeniat või muid psüühilisi haigusi, siis ei tasuks kanepit tarvitada,“ sõnab ta.

„Kindlasti ei tohiks ka 14- või 15aastane kanepit teha – inimesel peaks olema selge, välja kujunenud mõtlemismehhanism. Mulle meeldib mõte, et nagu autoga sõitmiseks on meil vaja autojuhilube, võiks kanepi tarvitamiseks olla kanepitarvitamisluba. Teed eksami, saad vastava loa ja siis võid poest kanepit osta. Samas psilotsübiini puhul, mis eeldab tunduvalt suuremaid teadmisi ja ettevalmistust, oleks juba vaja teha piltlikult öeldes lennukijuhiluba.“

***

Aitavad mitme häda vastu?

Psühhedeelikumide kohta on Alar Tammingu sõnul ilmunud ohtralt uusi uuringuid, mis ütlevad: psühhedeelsete ainete omadused erinevad narkootikumide omadest, need ei tekita sõltuvust ning kahjulike mõjude asemel on neil kasulikke omadusi. Psühhedeelikumid olevat tema sõnul efektiivsed abimehed näiteks sõltuvushaigustega võitlemisel, ärevuse maandamisel ning mõne uuringu järgi isegi vähiravis.

***

Inimese neljas instinktiivne vajadus?

 Tamming märgib, et ühe teooria järgi võib soov muutunud teadvuseseisundi järele olla meie neljas instinktiivne vajadus söömise, joomise ja seksi järel. Loomade uuringud näivad seda kinnitavat.

Muutunud teadvuse seisundit saab esile kutsuda ka näiteks meditatsiooni, jooga, hingamise, loitsimise või isegi pikamaajooksuga, kuid kõige kiirem tee selleks on kasutada keemilist abivahendit. Lääne ühiskonnas on selleks paraku alkohol. Selle alternatiiviks peab Tamming näiteks kanepit (kuigi see ei ole klassikaline psühhedeelikum).

***

Mis on psühhedeelikumid?

Psühhedeelikumide peamine toime on erinevalt muudest psühhoaktiivsetest ainetest (ergutid, rahustid/uimastid) tunnetuse ja taju muutumine. Tuntuimad psühhedeelikumid on LSD, psilotsübiin, meskaliin ja dimetüültrüptamiin.

Psühhedeelikumi toime sõltub tugevalt tarvitaja eelhäälestusest ja tarvitamise olukorrast. Toime kestus võib ulatuda mitme ööpäevani. Psühhedeelikumi toimel värvide ja helide taju enamasti intensiivistub, ilmneda võivad illusioonid ja nägemused ning välispõhjuseta kehalised tundmused, muutub aja-, ruumi- ja enesetaju. Tajumuutustega võivad kaasneda tugevad positiivsed või negatiivsed emotsioonid, eufooria ja müstilised kogemused või hirm, paanika ja paranoia. 

Lühimälu, kehaline koordinatsioon, keskendumisvõime ja enesekontroll psühhedeelikumi toime ajal tavaliselt halvenevad, kuid need nähud mööduvad koos aine toimega. Psühhedeelikumi toimel saadud intensiivsed kogemused võivad omandada tarvitaja jaoks eksistentsiaalse, religioosse või müstilise tähenduse.

Allikas: Vikipeedia

***

Pikka intervjuud teadvuseuurija Alar Tamminguga vaata Õhtulehe veebisaatest „Puuduta mind“!