Spordivaria

Rammo vs. teistmoodi purjetamisküsimused: ei ole sugugi nii, et oled koba, kui ümber käid 

Mart Treial, 24. september 2018, 11:44
Karl-Martin RammoFoto: Eesti Jahtklubide Liit
Tänane Õhtuleht kirjutab sellest, kuidas purjetaja Karl-Martin Rammo (29) end tulemusorjusest vabaks murdis, töö ja pere kõrvalt taas seilamist naudib ning heade emotsioonide najal augusti alguses Eestile esimese 2020. aasta Tokyo olümpiamängude koha tõi. 

Kuivõrd keegi pole endiselt kummist ajalehte leiutanud, jäi osa tunniajasest vestlusest paratamatult põhiloost välja. Aga pole hullu, appi tõttab täitumatu isuga internet. Niisiis, esitasime Rammole ka mõned teistmoodi, et mitte öelda rumalad purjetamisküsimused. Vastuseid ta võlgu ei jäänud!

Samal teemal

Millal viimati ümber käisid?
„Oo, hea küsimus! Peab mõtlema! Jaapanis ei käinud. Üldiselt on ümberkäimine väga tavaline asi. Ei ole sugugi nii, et oled koba, kui ümber käid. Võistlusolukorras on see üsna kehv, seda ei tohiks juhtuda. Küll aga treeningutel.

Londoni olümpiavõitja ja laser-klassi viiekordne maailmameister, austraallane Tom Slingsby on öelnud, et kui sa trennides ümber ei käi, siis sa ei pinguta piisavalt. Piir tuleb üles leida ja loomulikult mõnikord ka üle astuda, et näha, kus see päriselt on. Sõidus tead, et piir on umbes seal ega lähe selleni kunagi.

Võistlusel pole mul vist seda tõesti aastaid juhtunud. Õnneks. Londoni OMi viimases sõidus käisin ümber.“

Siis on sõit lõppenud?
“Hästi palju oleneb paadiklassist. Minu klassis pole see otseselt maailma lõpp. Oleneb, kuidas ümber käid. Kõige kauem, ca minuti võtab aega see, kui käid nii-öelda totaalselt ümber, et paat on 180 kraadi tagurpidi.

Kui see juhtub napilt enne finišit, siis minut tähendab 10-20 kohta kaotust. Kui käid ümber sõidu algfaasis, kui punt on koos, siis oled viimane. Punti tagasi ja, veelgi enam, sealt läbi purjetada on ääretult keeruline. Kahemehepaatidega on asi keerulisem, siis on põhimõtteliselt sõit lõppenud.“

Pundis käib kõva andmine, kas omavahel tülli ka minnakse?
“Ikka! Aga tavaliselt on nii, et vee peal vaenlased, kaldal sõbrad. Suudetakse sellest kaldale jõudes üle saada, aga mõnikord ollake ka kaldal veel mõnda aega pahased. Nimesid ja riike nimetamata, mul on parasjagu ühe konkurendiga väike teema üleval.“ 

Millal ise viimati vihastasid?
“Rio olümpial. Üks mu 2015. aasta treeningpartner rikkus ühes olukorras väga selgelt mu vastu reegleid. Protestisin, ta sai disklahvi, kuid minu sõit oli rikutud. Sinna läks nii palju vaimuenergiat, et natuke rikkus kogu võistluse. Mina patustaja? Just Jaapanis [Tokyo MK-etapil] mõtlesin samas kontekstis, et mind pole rahvusvahelisel tasemel kunagi protestiud. Mulle tundub, et ma pole eriti patustaja-tüüp. Võib-olla peaksin nahaalsem olema.“ (muigab)

Kas merel on enamasti külm olla?
“Ilmselt nii nappides riietes ei suuda keegi olla, et võistlusolukorras külm oleks. Kahe sõidu vahel on 15-30 minutit, siis hakkab varem või hiljem väga külm. Kliimast olenemata. Jaapanis oli 30 kraadi sooja, aga sõitude vahel oli ikka külm.“

Mis sa teed kahe sõidu vahel? Paadist välja maale ju ei saa.
“Enamasti on kiire kontakt treeneriga. Milliseid korrektuure teha? Kas ja mis vigu tegid? Purjetamises on alati vigu. Kui on natukenegi tuult, siis tuleb järgmiseks sõiduks energiat tankida. Mina manustan enamasti energiageele. Kui tunnen, et purakast on puudu, siis panen kofeiinishoti. Seejärel lähen jälgima, mida olud teevad.“

Eks sõltub ilmast, aga see pole ju tšill olek? Paat tahab tuulega omasoodu minna.
“Minu jaoks pigem on tšill moment, kui ma tahan. Olen selles paadis nii palju sina peal. See on umbes sama, et kui tavaline inimene astub purjelaua peale, siis ta ei suuda eriti niisamagi tasakaalu hoida. Versus, kui sinna astub [olümpiapurjelaudur] Ingrid Puusta, kes võib seal silmad kinni pea peal ka seista. Mul on oma paadis sama kodune olla. Tunnistan, et olen tuulevaikuses sõitude vahel isegi südamerahuga tukkunud.“

Kumb on päeva lõpus rohkem väsinud, aju või keha?
“Oleneb ilmast ja konkurentsist. Kui on tugev tuul, siis enamasti on keha rohkem väsinud. Kui vaikne tuul, siis on aju väga väsinud. Minu paadiklass on suhteliselt aeglane. Vaikse tuulega on vahed üliüliväiksed. Kogu sõit on nagu Tour de France'i peloton, aga kõik võitlevad enda eest, tiime pole. Iga sentimeeter on väga arvel, seetõttu peab olema väga-väga keskendunud. Paar meetrit võib lahutada 20. kohta esimesest.

Kui teed tugeva tuulega kolm tunniajast sõitu, kus keskmine pulss on 165-169, siis pärast sellist ettevõtmist on pehmelt öeldes päris küpse olla. Kahjuks ei saa siis päev läbi. Kui oled viis-kuus tundi tugeva tuulega merel, siis lähed taastuma. Jõusaali lihaseid rullima või ratast väntama. Kui oled merel kaotanud 2800 kalorit, siis kaldal kaotad veel!“

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee