Tööpsühholoog: kui kius viib vaimse tervise häireteni, on aeg oma teed minna... (34)

Mida teha kiuslike, ümbruskonnas elavate naabritega, kes salaja oma vanu mööblitükke, autoosi, muud prügi meie abihoonesse ladustavad? Mis haigus see on, mis niimoodi tegutsema sunnib? Suured tühjad kanistrid, mis sisaldasid kunagi nõudepesuks tarvitatavat vedelikku ja olid pandud mulle ukse taha. Mis töökoht see niimoodi inimesi piinab, et ei saa isegi kanistreid prügimäele käidelda, vaid sunnib inimest neid teisele uksetaha viima. Võru Boschveter on nii stressis või? Barklay Hotelli vanad voodilinad? Mõni töötaja on nii stressis, et ei tea kuhu neid, mööda linna laiali pillutanud on.

Naudin targa inimese mõttekäigust. Väga hea lugemine, tänud. Kui liivakastimängud ei sobi, tulebki lihtsalt ära minna. Töökius on tegelikult köömes tõsiste probleemide kõrval. Võtame võrdluseks näiteks lahutuse, pered, kus on lapsi. Tänu ühepoolselt kaldus seadustele saavad õiguse ainult naised. Vot see on tervisele kahjulik. Iga juristi esimene lause on: Meie kohtupraktika on väga meestevaenulik, ega midagi head oodata ei ole.

Lisan juurde veel, et tavaliselt on igasuguse kiusamisega tegelev indiviid, suvalisel töökohal ju peasthaige inimene ja sellest lähtuvalt nagu vanemad inimesed räägivad, ära võta isiklikult . Kui aga mingi onupojapoliitika või suhete kaudud on selline juhtivale kohale saanud, siis on parem jalga lasta haige inimese lähedusest. Sina ju teda ravida ei saa aga positsioon tal laseb veel kaua istuda omal kohal.

mis haridusega sellised ja kes jagab diplomeid. igale kiusajale tuleb vastu hakata juba maast madalast. ühes kollektiivis oli just psühholoog kõige suurem intrigant, pugeja, tühja-tähja ülemusele ette kandja. tuli uus ülemus, sai ise sule sappa.
eelmisel nädalal kuulutasid psühholoogid, et antagu neile 90 % arsti palgast, no ei jõua naeru pidada.

Nu mul siis vedanud, siiani pole küll üheski kollektiivis kus töötanud olen töökiusamist olnud ega näinud.Tööstaazi 25a, töökohti 7 olnud selle aja sees. Tegelikult ka nii et kui töökoht ennast ammendab, tuleb edasi liikuda, siis ei teki ka stressi ja mossis olekut, mis igasugu nääklemist tegelikult ju tekitabki. Ja see töökius vist ka rohkem naistevaheline teema, mehed räägivad omavahelised probleemid tavaliselt sirgeks. Kas sõnaliselt või füüsiliselt ja elu läheb edasi.

_Kui see ei too tulemust ning igal pool on ees sein, mis viib lõpuks juba vaimse tervise häireteni, millega kaasnevad pikad haiguslehed, töökoha vältimine – siis on aeg minna...“ sõnab Elenurm._
Näe, isegi tööpsühholoogid soovitavad kiusajale, ehk pätile anda õigus ning taanduda. Las pätid ruulivad. Justkui pätivabariigis elaksime. Normaalsel inimesel enam kohta pole.

Pole kuhugi oma muret kaevata ja kedagi appi paluda! Nii ongi,et lähed tööle, väike ülemus -kolleeg ( loe: naine kelle nn alluvaks on 5 inimest ) jalutab sust mööda, nii nagu sind poleks olemas, irvitab kõigi üle, sõimab kolleege -i..di..ootideks vä---.r--djateks de--biilikuteks.., mõnitab nii, et kõikidel nii tema abivajajatel ( tegemist on Pärnus asetsevas meditsiinikliinkus) on piinlik, ja häbi.Kolleegid neelavad selle õuduse alla,nutavad vast õhtul patja, muidu seal töötada pole võimalik!!Inimeste hinges on trauma kogu eluks.Aga nii see jääbki,sest mitte keegi "kõrgemalt" niikuinii ei usu, pole mõtet kaevata, sest see psühhopaat oma ülemuste ees on magus nagu mesi, kuhugi pole anomüümselt kaevata ja kui mitte anonüümselt ,kõik jätkub samamoodi, vaid mõnitamine kogu 7 inimese ees on veel hullem.Olen korraks üritanud vastu hakata, sai veel hullem mõnitamine ja alandamine osaks.Et karma su kätte saaks. Ja kokkuvõtteks, on aeg oma teed minna.