Spordiblogi

Ville Arike | Terve Eesti sport vajab Masterplaani (11)

LISA KOMMENTAAR

lapsevanem24. september 2018, 16:32
Lisaks veel paar mõtet mida Masterplaani tegijad võiks arutada.
Miks eesti endised tippkorvpallurid ei usalda eesti noortesporti ja panevad oma lapsed välismaale korvpalliklubidesse mängu õppima? demagoogia kuidas see on eesti tulevikule hea tuleks ära jätta vaid mõelda, mis on seal teisiti.
Samuti peaks plaani koostajad mõtlema kuidas lapsevanematele "müüa " maha tippsportlane kui elukutse valik.
Endised tipud teavad, et selle mänguga on end võimalik ära elatada ja on nõus, et lapsed pühenduvad spordile.
tavainimese jaoks on sellest aga raske aru saada. nemad ütlevad, et mis töö see on? üks lõbu ja mäng. Lapsed räägivad omavahel kuidas yuutuubis mängides saab raha teenida, mitte aga sellest kuidas kossu mängides saab ka raha teenida.
24. september 2018, 11:43
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele
lapsevanem24. september 2018, 12:10
Õige on , et ainult trenniga ei jõua, aga ilma trennita kindlasti mitte. Olles natuke aega lapsevanemana kossu arengut jälginud, tean ka seda, et läti-leedu noored teevad 2 korda rohkem trenni. ja sellest hakkavadki vahed tulema U14 ja edasi vanuses. kuni selleni on eesti noored samal tasemel. kindlasti on naabrite arengul toeks klubikultuur jne. mida meil praktiliselt pole.
Hetkel käib ju asi nii, et parimad pojad lähevad eestist välisklubidesse, kus tehakse trenni mitu korda päevas ja elu keerlebki ainult ümber spordi.
võib-olla oleks ka meil lahendus see, et kossuliit avaks Audenteses kossuklassi juba näiteks 12-13 aasta vanustele, kus silmahakkavad noored saaks ka mitu korda päevas trenni teha. ainult gümnaasium on ilmselgelt juba hilja
lapsevanem24. september 2018, 09:24
Tegelikult tuleb 10-12 aastaste lapsevanematel koos treeneritega teha valik- kas laps võiks olla elukutseline sportlane või mitte. Kui vastus on jaa- siis tuleb hakata juba selles vanuses tegema rohkem trenni kui teised. Mäletan ise nõuka ajast ujumas käies tehti valik 4 klassis- andekad tolleaegsesse 2.keskkooli ujumisklassi ja 2 korda päevas trenni. Mitteandekad aga.. pidid mõne muu ala valima.
Jura24. september 2018, 15:56
ujumises oli see ekstreemne, juba 11-12 aastaselt praagiti välja(kalevis), samas oli ka selliseid kes alles selles vanuses tulid ujumisse viievõistlusest(dünamos) ja tuli eesti meistriks.
Jaan26. september 2018, 10:45
No ja, mis nendest andekadest siis sai? Pole Eestis ühtegi andekat ujujat kunagi olnud. No ei olnud need Aljandid ja Seid pikas basseinis mingid tegijad.
Kui eestlane /mitte see Stukolkin, kes Leningradis tegelikult tugevaks treeniti/ siis viimane olympiafinalist oli Veiko Siimar .28. september 2018, 10:22
Rooma, jah seal 1960. , kus Bikila paljajalu joostes marathoni voitis! Finaalis ujus Veiko toona ennast kuuendaka!
Kaasaeg24. september 2018, 09:08
kahjuks paljud poliitikud ja ärimehed on väga spordikauged
tugitoolisportlane24. september 2018, 08:51
Täiesti nõus Masterplaani vajadusega aga lisaksin lihtsalt ,et hetkel ei ole sportmängudest jalgpall ega korvpall sugugi kõige tugevamad ? Pakuksin ,et käsipall on pigem hetkel meil esirinnas ja neile järgneb võrkpall ja siis jäähoki ,kuid nende reklaamimine Eestis pea olematu. Aga väga suurt reklaami saavad ainult korvpall ja jalgpall ,kuigi nad on nendest eelpoolnimetatud ja just rahvusvaheliselt laia kandepinda omavatest sportmängudest oluliselt kehvemal positsioonil võrreldes teiste riikidega .
vanaprogeja24. september 2018, 14:15
Jäähokis, käsipallis ja jalgpallis on Eesti maailma edetabelis enam-vähem täpselt keskel. Korvpallis oleme esimese 40% hulgas ja võrkpallis 25% sees.
Jaan26. september 2018, 11:21
Aga need arvud on kõik suhtelised. Näiteks võrkpallis oleme 32-d, 137 st,jäähokis 26- 50, korvpallis 47-159 ja jalgpallis 98- 211. Käsipallis ei leidnud õiget tabelit, aga seda ala harrastatakse praktiliselt ainult Euroopas ja Aasias.
ok24. september 2018, 07:03