LEGENDID JA MÜÜDID VEND VAHINDRAST: esimese eesti soost pühaku elu katab siiani saladuseloor (24)

1920. aastatel rändas mööda Maarjamaad Karl Tõnisson ehk vend Vahindra – hiiglasekasvu, pika punakaspruuni habemega, kiilas ja räbaldunud punakat karva mungahõlstis mees, kes jutlustas budausku. Alati paljajalu, millega pälvis rahva seas paljasjalgse Tõnissoni hüüdnime. Mõned tema ülesastumised olid nii värvikad, et neist liikus jutte veel pärast sõdagi. Kuid olid need vaid legendid ja müüdid või oli neil ka tõepõhja all? Kes oli see müstiline ja veider kuju, kelle sünnist möödus augustis 135 (teistel andmetel 145) aastat?

Mahatma Vend Vahindraga, nagu ta ennast nimetas, seotud segadused algavad juba tema sünniaja ja -kohaga. Vikipeedia andmetel sündis ta 20. augustil (vana kalendri järgi 8. augustil) 1883 Põltsamaa lähedal Umbusi külas. Seda kinnitab märge kohalikus kirikuraamatus: Karel August Tõnnison, Mihkli ja Eva poeg. Ise on ta mõnikord väitnud, et sündis hoopis tollasel Liivimaal Põhja-Lätis suure mõisa omaniku pojana, Umbusis olevat aga elanud tema onu.

Edasi läheb aga asi segaseks. Vikipeedia andmetel asus ta 1892. aastal õppima Peterburi ülikooli filosoofiateaduskonda (tema õppimist Peterburi ülikoolis on kinnitanud ka teised uurijad, kuigi ta polevat seal aastatki vastu pidanud). Kuidas üheksa-aastane talupoisike sellega hakkama sai? Küll aga oleks tema ülikoolis õppimine mainitud ajal loogiline, kui tema sünniaasta oleks 1873, nagu samuti on väidetud.