GALERII | Paavst pani Kaarli kirikusse kogunenud noored rõõmust rõkkama (12)

Kell 11 on Kaarli kirikusse kogunenud märkimisväärne rahvahulk. Noortest koosnev piletisaba vonkleb rahvusraamatukogu suunas. Teadustaja kutsub inimesi üles pingiridades koomale tõmbama. Kell 11.50 on Kaarli kirikusse oikumeenilisele noortekohtumisele oodata paavst Franciscust.

Kirikus käib jutt inglise, eesti ja vene keeles. „Täna kohtume oma kalli sõbra või isa või vanaisaga,” ütleb teadustaja. „Kõik, mida tunned, et on sobilik teha oma isa või vanaisa juuresolekul, on sobilik teha ka siin. Okei on plaksutada, kui miski paavsti jutus meeldib. Laulda võib ka. Tegemist ei ole aga jalgpalliplatsiga, pigem mõtle, et oled lauluväljakul. Pinkidele püsti tõusta ei tohi. Pinkidest välja ka ei tohi tulla. Hüpata ei maksa. Pilti võib teha. Peab olema rõõmus ja reibas ja loomulik,” informeerib teadustaja osalejaid käitumisreeglitest.

Seejärel asutakse rõõmsalt harjutama laulu „Mu süda ärka üles”.

Pinge tõuseb. Paavst on viie minuti pärast saabumas. Kirikusse on oodata ka presidenti. Teadustaja kutsub inimesi üles senikaua plaksutama kirikujuhtidele, kes hiljem sõna võtavad. Turvamehed käivad närviliselt edasi-tagasi. Kiriku ees on paavsti ootamas mitusada last, kes tema pühadust saabumisel lauluga tervitavad.

Kauaoodatud hetk on käes – paavst Franciscus siseneb kirikusse. Mööda kesklöövi astudes tervitab püha isa kirikusviibijaid. Muusika lõpeb. Rahvas seisab ja plaksutab. Paavst naeratab malbelt ja kümbleb ovatsioonides.

Noored tänavad paavsti eesti keeles. „Soovime jagada teiega oma rõõmu ja oma muusikat. Eestis on muusika meie elu oluline osa, mis on sajandite vältel aidanud alal hoida meie identiteeti. Täna tahame kinkida teile oma muusika.” Lisaks noortele, kes on Jeesuse oma südamesse võtnud, tervitab paavsti EELK peapiiskop Urmas Viilma. Siis asub kõnepulti aukülaline ise.

Paavst tänab kõiki kohalviibijaid sooja vastuvõtu ja laulude eest. „Nii nagu rahu loomine on kunst, nõnda on seda ka usaldama õppimine. Selles on õnne allikas,” ütleb paavst. „Teie, noored, tunnetate tihtilugu, et täiskasvanud ei mõista teid, et nad muutuvad teid õnnelikena nähes nad kahtlustavaks. Paljud teist on väljendanud soovi, et keegi oleks teile teekaaslaseks, keegi, kes mõistaks hukkamõistuta, ja oleks võimeline vastama teie küsimustele. Te soovite ja ootate, et teie kaaslaseks oleks keegi, kes ei pelga ise oma nõrkusi ning on võimeline enda saviastjas peituva aarde läikima lööma. Olen täna siin, et osa saada teie kordaminekutest ja rõõmustada teie rõõmude üle, aga ka selleks, et kuulata teie muresid hukkamõistuta.”

„Kui meie, täiskasvanud, peame ennast muutma, et noored meid eemale ei tõukaks. Paljud noored ei pöördu meie poole, sest nad ei tunne, et meil oleks neile midagi tähendusrikast öelda,” noomis paavst täiskasvanuid.

„Armastus on surnud, armastus on läinud, armastus ei ela enam siin,” tsiteeris paavst Franciscus Kerli Kõivu laulu „Love is Dead” ning nentis seejärel, et on inimesi, kes tajuvad kiriku kohalolu ärritava ja tülikana, sest neid pahandavad kiriku seksuaalsed ja majanduslikud skandaalid, millele ei saa vaadata hukkamõistuta. „Kirik tahab nooretel vastata läbipaistvuse, aususe, kaasamise ja rõõmuga,” lisab püha isa sisi ning lõpetab Kõivu sõnade juurde tagasi tulles: „Armastus ei ole surnud. Ta kutsub meid ja saadab meid edasi.”

Paavst Franciscuse kõne lõppedes loetakse üheskoos meie isa palvet.

Vanalinna Hariduskolleegiumi kammerkoori esituses hakkab helisema Tõnis Mägi „Palve”. Soleerib Ott Lepland.

Paavsti asuvad tervitama kirikujuhid. Kõlab lause: „Aitäh, püha isa, ootame teid Eestisse tagasi!” Rahvas hõiskab nagu eelnevas instruktaažis kokku lepitud. Jumalasulased poseerivad altari ees, kõlavad hõisked ja aplaus. Oimetuks musitseeritud paavst talutatakse ühislaulu saatel kirikust välja.