superministeeriumi hoone mõte on selles, et ühe sõjalise rünnakuga saaks lasta mittehajutatult paiknevad hooned ühe korraga hävitada nimg muuta nende kõigi töö ühekorraga düsfunktsionaalseks
Järjest enam tekib veendumus et meie riigis muud ei toimu kui betooni valamine Kogu strateegia on plaanitud üheks päevaks Suveräänset mõtlemist pole Vestlesin ühe 3 kursuse tehnikatudengiga Õpinguid alustanud 30 on järel 8 Lõpetab vast 5 Kas riigil on vaja insenere või akadeemikuid Õppekavad on inimesi nüristavad mitte reaalses elus vajalikud Samba Jaak aga muheleb ja kiitleb
Veel suurem häda kui selle riigikese kaaluprobleemid (paksus) on see, et puudub haldussuutlikkus. Kui küik need "säeasilmsed" ja "nooruslikud" ametnikud suudavad ainul treida müttetuid eelnõusid ja vigaseid regulatsioone ja kellelgi pole nii palju mõistust ja mune, et ilmsed lollused ja raiskamised lõpetada (Haigekassa, EAS, KIK, MES, MKM - praamiliiklus+rongiliiklus) kui ei lõpetata mingite üüratute kolosside ehitamist (superministeerium, ERM), siis on nende põletatud sadade miljonite kõrval üpris kolmandajärguline küsimus kui palj neid tegelasi oma ahtrit pirniks istub.
sellest õhukese riigi asjast valesti aru saanud. Õhuke riik tähendab, et kodanik saab oma maksude eest vähem riigipoolset tuge ja teenuseid. Riigiametnikud elavad oma elu vaikselt edasi. Kui igav hakkab ja omavahelisest klatšist ära tüdinetakse, siis mõeldakse miski uus määrus või koormis kodanike jaoks välja ja asutakse seda siis juurutama. Tegemist jälle jupiks ajaks ja ehk saab preemiatki. Bürokraatia iseend ei ravi, see vajab tahtejõulist välispidist sekkumist.
KOMMENTAARID (7)