Meie hotellid ja teenused on selgelt ülehinnatud ega suuda võistelda selliste odavate Ida-Euroopa sihtkohtadega nagu Praha, Budapest või Varssavi. Rääkimata Riiast või Vilniusest. Skandinaavialikult kalli mudeli matkimisega oleme lõiganud valusalt näppu.
Sama on restoranide ja kohvikutega. Kui Tallinna turistilõksus raekoja platsil küsitakse prae eest pea 20 eurot ning õllepokaal maksab 6 eurot, siis millest me räägime. Praha või Varssavi vanalinnas saab toeka lõuna koos joogiga kätte 12-14 euroga. Kohvitassi eest peab välja käima 1- 1,5 eurot. Meil on aga kõik mõistusevastaselt kallis. Hinnavõrdlust Vahemeremaade või Aadria rannikuga ei julge tuuagi.
Eesti keeldub rahast?
Tallinn on kruiisilaevadele Läänemere ääres üks olulisemaid peatuspaiku.
Suuri aluseid käib meil suvekuudel selgelt enam kui Helsingis või Stockholmis. Vaid Peterburiga me võistelda ei suuda. See on ikkagi kultuurimetropol ja meile lähim suurlinn.
Seal, kus on turistid, liigub ka raha. Tark oskab kõik rahaks teha ja lisagi küsida. Hiljuti käidi Tallinna volikogus välja turismimaksu idee. Esimese asjana asuti seda materdama ja kritiseerima. Häbematus, kuidas me julgeme hakata hotellides peatujatelt midagi juurde küsima! Sellega peletame külalised eemale. Lokulöömise taga aimab vaid ühte - ettepanekuga tuli välja vale erakond. Oleks seda teinud opositsioon, olnuks kõik suurepärane.
Sattusin ühest telekanalist vaatama tänavainterjuud, kus reporter küsis vanalinnas jalutanud turistide arvamust plaanitava turismimaksu kohta. Kõik küsitletavad, neid oli oma kümme, kinnitasid ühte - pole probleem tasuda lisaeuro ööbimise eest. Pooled olid nõus välja käima kaks eurot öö kohta, kui raha kulutatakse vanalinna väljanägemise parandamisele, parkide ja infrastruktuuri korrashoiule, samuti valgustusele ja puhtusele. Ehk kaovad tänavapildist lõpuks Tartu maanteel Keskturu trammipeatuses magavad purjus asotsiaalid. Lennuväljalt saabujale too seltskond meeldivat muljet ei jäta.
Turismimaks pole midagi uut. Seda rakendavad erinevad riigid ja linnad, ainult igal pool on nimetus erinev. Venemaal tuleb hotellis tasuda migratsioonitasu, selle suurus erineb piirkonniti, kõikudes 150-300 rubla (2-4 euro) vahel. Pole vahet, kas peatud paar ööd või nädala. Raha läheb Peterburi, Novgorodi või Moskva linnaeelarvesse. Aasta alguses rakendus kogu Kreekas ja selle saartel turismimaks. Suurus sõltub hotellide tärnide arvust. Mida rohkem tärne, seda suurem maks. Nelja-viietärni hotellides on maks 3-5 eurot, kahe ja kolmetärnihotellides 1,5-2 eurot öö eest. Kõik tasuvad ja turiste pole keegi kaotanud.
Põhja-Poolas, kus on arvukalt järvi ja maastikukaitsealasid peab puhkaja tasuma hotellides ja kämpingutes 2-3 zlotti öö kohta ehk 40-50 eurosenti. Seda nimetatakse kuurorditasuks.
Horvaatia rannikulinnades on linnamaks. Itaalias peab kergitama kukrut kuulsatesse linnadesse sissesõidu eest - 3-5 eurot inimese kohta. See kehtib ka turismibussidele. Jurmalasse sõitmisel peab Lielupe jõe sillal laskma automaati 2 eurot ja lunastama pileti, see tõendab sissesõitu kuurorti. Politsei jälgib eemalt binokliga ja hoidku selle eest kui jätad automaati mündid poetamata.
Pakume end tasuta
Turismis maksab iga liigutus, sulle naeratatakse meeldivalt, ent selle taga on koheselt rahaküsimine. Näiteks peab Kreetal tasuma väikestel saartel randumise eest, turistidelt küsitakse 6-8 eurot näo kohta. Mõelge, milline raha tuleb kokku hooajaga! Miks ei võiks saarlased ja hiidlased küsida tulijatelt poole väiksematki summat? Saaremaa puhastamine ja korrashoidmine suve jooksul maksab ning mitte vähe.
Meie ei julge mujal levinud praktikat juurutada ja kipume vaidlema, otsime absurdseid vastuväiteid. Kardame, et mida teised mõtlevad ja arvavad. Midagi nad ei arva. Turismimaksust võidaksid Tallinn, Pärnu, Haapsalu ja meie saared. Valdadel ja linnadel napib üha enam vahendeid haljastuse ja tänavate ning objektide korrashoiule, selleks võiks ju võõrastelt lisa küsida. Seda juhul kõik suunatakse õigesse kohta, mitte ei lapita eelarveaukusid.
Kommentaarid