Juhtkiri | Uus ID-kaart olgu lõpuks e-riigile kohane (4)

Tegelikult juba ID-kaartide väljastamise senine protsess koos hiigeljärjekordades seismise vajadusega on meenutanud pigem nõukaaega kui olnud kohane oma kodanikest lugu pidavale 21.sajandi riigile. Kuni riik ses küsimuses oma suhtumist põhimõtteliselt ei muuda ega kogu süsteemile restarti tee, pole mõtet rääkida uuenenud ID-kaardist. Kui Soome riik on pidanud piisavalt turvaliseks oma kodanikele dokumente kätte jagada isegi R-kioskite kaudu, siis miks hoiab Eesti kramplikult kinni poolemiljonilises Tallinnas kahest monopoolsest äärelinna teeninduspunktist?

Senine ID-kaart pole õigustanud vähemalt algul välja hõigatud lootusi meie elu kergendamisel, sest endiselt on meie rahakotid täis erinevaid kliendi- ja muid kaarte, mis pidanuksid kolima juba ammu kõik ühele ja ainsale ID-kaardile.

Inimesi on nörritanud ka sagedased ühildumisprobleemid arvutiprogrammidega, mis teeb kaardi kasutamise tihti ebamugavaks või suisa võimatuks. Just see teema tõuseb üha enam päevakorda, kui parajasti on pankadel käsil paroolikaartidest loobumine ning ID-kaart on üheks põhikonkurendiks uue identifitseerimisvahendina. Turvalisusele rõhumine on igati mõistetav, kuid sama oluline on, et ID-kaardi kasutamine poleks üleliia keeruline kosmoseteadus.

Kui uusi kaarte hakatakse välja andma uuest aastast, siis praegu väljastatavad juba täna moraalselt vananenud kaardid on oma kehtivusaja lõppedes viie aasta pärast tehnoloogia üleeilne päev. Samal ajame tahame kindlad olla, et uus ja keerukam tehnoloogia pole veelgi kapriissem ja oleks ka igapäevaelus töökorras, turvaline ja reaalselt kasutatav. E-riigi jaoks peab toimiv kaart olema riikliku au küsimus.