Jalgpall

7 VÕTIT | Levadia sai külmas Lillekülas Flora vastu oma tahtmise + GALERII (1)

Karl Juhkami, Lilleküla, 25. september 2018, 20:49
Flora - LevadiaFoto: Teet Malsroos
Tallinna FCI Levadia alistas Eesti jalgpallikarikavõistluste kaheksandikfinaalis igirivaali Tallinna Flora 2:1 (40. Roman Debelko, 87. Juri Tkatšuk - 34. Mark Anders Lepik). Õhtuleht võtab mängu kokku seitsme võtmeküsimuse abil.

1. Mis otsustas kohtumise saatuse?

Samal teemal

Individuaalsed eksimused. Mängu 34. minutil õnnestus Flora poolkiirrünnak sisuliselt filigraanselt, kuid see kõik oleks võinud olemata olla, oleks Igor Dudarev oma kastis pallile lihtsalt pihta saanud. Frank Liivaku vasakult äärelt antud tsenderdus ei leidnud algselt omasid, kuid Levadia keskkaitsja suutis väga süütus olukorras nahkkerast lihtsalt mööda lüüa ning 18aastane Mark Anders Lepik kasutas tekkinud olukorra külmavereliselt ära. 

Kuus minutit hiljem näitasid Flora ametivennad, et ka nemad suudavad kohutavaid fopaasid meisterdada. Henrik Pürg ülehindas oma tehnilisi ja/või füüsilisi oskusi ning lükkas nahkkera endale liiga ette. Palli vahelt napsanud Gando leidis kerge vaevaga üles Roman Debelko, kes 10 meetri pealt palli värava lakke virutas. 

Ka mängu otsustanud kolmas värav sündis lihtsast veast. Madis Vihmann jäi olukorda hiljaks, tulemusena teenis Levadia 20 meetrilt karistuslöögi, mille Juri Tkatšuk oskuslikult väravavõrku keerutas. 

2. Kas Lillekülas toimunud Levadia kodumäng* oli ikka nende kodumäng?

Üllatavalt kombel, jah. Ei tea, kas asi oli paavstis, katoliiklusummikutes või milleski kolmandas, aga viis minutit enne avavilet polnud Flora fännisektoris ühtegi hingelist. Levadia poolehoidjad olid seevastu juba lauluviisid üles võtnud. 

Kuigi mängu edenedes seis võrdsustus, oleks Flora fännidelt oodanud palju aktiivsemat osavõttu, sest nende jaoks oli tegemist ju nii koduse võõrsilmänguga kui üldse võimalik.

Kõige valjuma fänni auhind läheb hoopis tribüünidel askeldanud töömeestele, kes 90 minuti jooksul oma ketaslõikurile ja haamrile liiga palju puhkust just ei andnud.

*Mäng toodi Lillekülla, sest Maarjamäel ja Kadrioru staadionil pole õhtuhämaruses mängimiseks vastavat valgustust. 

3. Kas tegemist oli finaaliga enne finaali?

Kindlasti.
 Kohtumise alguses ei soovinud kumbki meeskond oma kaarte liigselt avada. Pigem mindi mängima kaitsest lähtuvalt ning loodeti vastasmeeskonna eksimisele. Mis ka tulid! Mõlemad avapoolajal tulnud väravad olid ju kaitsepraagi otsesed tulemused.  

Seejärel läks andmiseks ka väljakul. Minut enne poolajapausi lendas Juri Tkatšuk korgid ees sisse Zakaria Beglarišvilile (kes poolajal ka välja vahetati), kuid peakohtunik Roomer Tarajev otsustas selles olukorras punast kaarti mitte näidata.

Samasuguse andmisega jätkati ka teisel poolajal (vaheajal oli koridoridesse kuulda Levadia riietusruumis toimunud karjumist). 

Äsja 18aastaseks saanud Mark Anders Lepik. Tänavuse hooaja keskel ennast Flora rotatsiooni murdnud edurivimees oli pidevalt Levadia kaitsjate eksimusi noolimas ning 34. minutil sündis sellest ka kohtumise avavärav. 

Teisel poolajal oli ta lähedal ka oma teisele, kui sai Madis Vihmanni löögile pea vahele. Noormehe õnnetuseks lendas pall aga väravalatti ning tabamust ei toonud ka jätkupallile jaole saanud Rauno Alliku, kelle üritus takerdus väravajoonel Levadia kaitsjatesse.

Mängu 83. minutil löödi väravaesises rüseluses Lepikul ka huul veriseks ja ta vahetati pärast seda välja. Tema asemel sekkunud Joseph Saliste ei paistnud lühikese aja jooksul platsil silma aga millegagi. 

5. Mida peavad meeskonnad edasist silmas pidades parandama?

Flora peab meelde tuletama, et keskpoolkaitsjad on samuti olemas. Kummaline oli näha valitseva meistri mängujoonist, kus meeskond oli jagunenud väga konkreetselt kaitsvaks (4 kaitsjat + Aleksander Dmitrijev) ning ründavaks (kõik ülejäänud mängijad) osakonnaks. 

Viie- või kuuemeheline ründeliin võib küll tunduda ohtlik, aga kui sealt vastuliikumisi ei tehta ning ründetsooni jõudvad pallid on vaid kaitsjate poolt enne antud pikad tsenderdused, siis kaotab rünnakule viidud meestevägi oma mõtte. Lisaks tekitab see vastastele palju tühje tsoone, mida kontrarünnakul kärmelt ära kasutada.

Levadia mehed peavad parandama meeskonnatööd. Kui kaitseliinis suudavad Aleksandar Rogici hoolealused asjad enam-vähem korras hoida, siis ründefaasis on nende raiskamine korralik.

Siinkohal ei pea siinkirjuta silmas konkreetselt väravaolukordade raiskamist või kehva realiseerimist, kuivõrd üldse loogiliste rünnakulahenduste tekitamist. Potentsiaalsed rünnakud lõppevad tihti enne, kui need tegelikkuses tekkida jõuaksid, sest üks labane valesööt või valesti ajastatud jooks tähendab järjekordset rumalat pallikaotust. 

Flora peatreener Jürgen Henn: "Kui mängu vaadata, siis oli võrdselt kinnine mäng. Levadia võttis eelmisest mängust õppust - nad ei mänginud enam nii julgelt ja ründavalt. Seega polnud nemad enam nii ohtlikud ja meie polnud ka vastu kontrarünnakutega ohtlikud. Oli suhteliselt võrdne võitluslik mäng, kus väga palju võimalusi polnud."

Levadia peatreener Aleksandar Rogic: "Olen meeste üle väga uhke, sest nad mängisid täpselt niimoodi nagu ühte derbit tulebki mängida - iseloomuga. Ilma selleta ei saa derbit võita. 

7. Mis saab edasi?

Meistriliigas kolmandat kohta hoidev Levadia sõidab laupäeval külla Paidele ning järgmisel nädalal ootab neid ees elutähtis kohtumine Nõmme Kaljuga.

Teisel kohal olev Flora madistab nädalavahetusel Tallinna Kaleviga, seejärel sõidetakse kolmapäeval Tartusse.

Karikasari jätkub veerandfinaalidega aga alles järgmisel aastal. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee