Foto: Tiina Kõrtsini
Kommentaar
26. september 2018, 18:00

Taavi Rõivas | Maksame üksikule eakale 13 pensionit aastas (144)

Eestist ei saa Põhjamaa riiki enne, kui meie ühiskonna väärikaimad liikmed tunnevad majanduslikku kindlustunnet. Noorem põlvkond saab seda ise mõjutada tööl käies ning pensionisammastesse raha kogudes, aga kuidas tagada inimväärne pension neile, kel teise riigikorra tõttu selliseid säästmisvõimalusi ei olnud? Ehk teisisõnu tänastele eakatele?

Mäletan hästi seda päeva 2007. aasta aprillis, kui kaitsesin riigikogu ees kõnepuldis verivärske riigikogu liikmena parlamendi just kokku tulnud koosseisu kõige esimest eelnõu numbriga I SE. Eelnõu sisu oli Andrus Ansipi teise valitsuse pensionireform ehk muutsime pensionivalemi eakatele nii soodsaks kui riigile vähegi jõukohane. See valem, milles majanduse ning palkade kasv automaatselt ka pensione kergitab ning ka hinnatõusu arvesse võetakse, kehtib tänaseni.

Juba üksteist aastat kehtinud pensionivalem on taganud pensionite kasvu hinnatõusust märksa kiiremini ning - mis samuti väga oluline - hoidnud süsteemi riigile jõukohasena. On kriitilise tähtsusega, et tänaste pensionäride pensioni suudaks maksta praegu tööl käivad põlvkonnad ning me ei aja pensionikassat sedavõrd suurde miinusesse, et peaksime selle laenukoormana oma lastele ja lastelastele maksta jätma.

Populismi asemel pensionikasv

Ainus kord kui eelnimetatud pensionivalemit muudeti oli majanduskriisi ajal ning eesmärgiga pensione majanduslanguse ajal tõsta. Kui see erakorraline samm välja arvata, on pensione igal aastal kergitanud justnimelt majanduskasv ning tööl käivate inimeste panus, mitte valitsuste lahkus või heldus. Iga poliitik, kes püüab pensionitõuse enda või oma erakonna arvele kirjutada, kipub vassima või vähemasti tõde väänama. Lubadused pensionit valemist kiiremini tõsta on kas katteta või plaanivad pensionikassa tuleviku arvelt suurde miinusesse lasta - ühtviisi vastutustundetud mõlemad.

Reformierakonna lähenemine on läbimõeldum - näeme võimalusi nii kiirema majanduskasvu soodustamiseks kui tööl käivate inimeste arvu tõstmiseks ning sedakaudu ka kiiremaks pensionitõusuks. Samuti soovime (taas)soodsamaks muuta pensionite maksustamist ning lähtuda põhimõttest, et keskmine vanaduspension on Eestis tulumaksuvaba kõigile, ka töötavatele pensionäridele. Just nii nagu see oli 2016. aastani. Vahepeal vastu võetud keerulise tulumaksuseaduse üks ebameeldiv kõrvalmõju on aga see, et juba 2020. aastast maksu all ka keskmine vanaduspension ning see tuleb kindlasti ära muuta.

Lausa absurdne on see, et paljusid tööl käivaid pensionäre hakati mullu kõrgemalt maksustama. Ühtegi loogilist põhjendust selleks ei ole me tänaseni kuulnud. Eestis on teadupärast juba aastaid tööjõupuudus ning kõige kogenenumate töötajate kõrgema maksuga eemale tõrjumine on väga vale suund. Ka see ebaloogiline maksupõhimõte tuleb ära muuta ning töölt tõrjumise asemel aidata tööd teha soovivatel eakatel töökohta leida ja -hoida.

Üksikutele eakatele lisatugi

Aga - nagu ütlesin ühes teledebatis enne eelmisi parlamendivalimisi - üks asi on mul hinge peal veel. See on mure üksi elavate pensionäride pärast. Üksi jäädes ei lange pensionäri eluasemekulud just kuigi palju ning seetõttu on alles jääv summa palju väiksem. See omakorda teeb palju raskemaks igakuise toimetuleku. Ma võiks siin kirjutada pikalt statistikast ja faktidest, aga küllap on see teema igaühele meist ka oma lähedaste kaudu tuttav.

Eelmise valitsuse ajal lõime üksi elava pensionäri toetuse summas 115 eurot inimese kohta. Praeguseks võib öelda, et see toetus on end õigustanud - enam kui 80 000 eakat on saanud sellest lisatuge. Arutasime teemat hiljuti Reformierakonna juhatuses ning leiame ühiselt, et aeg on edasi minna ning tõsta üksi elava pensionäri toetus keskmise pensionini. Ehk sisuliselt on tegu 13. pensionipäevaga aastas.

Selle otsuse hind jääb järgmise nelja aasta jooksul 30 ja 40 miljoni euro vahele aastas, mis on riigile hea tahtmise korral jõukohane küll. Oleme võtnud plaani koos eakate esindajatega arutada, kas 13. pensioni oleks kõige parem välja maksta ühekorraga või mitmes jaos, ühiselt tuleb paika panna ka mitmed muud täpsustamist vajavad detailid.