Aivar Sõerd: kummalised rahaeraldused järgmise aasta riigieelarves (16)

Sellel korral leiame rahandusministeeriumi realt summa 143 miljonit eurot, mis eraldatakse finantseermistehinguna Eesti Energiale. Miks see number seal on, sellele pole eelarve seletuskirjast mõtet vastust otsida, sest selgituse rida on tühi.

Esimese hooga tekib kahtlus, et jälle on tegemist eksitusega. Asi on selles, et eelmisel aastal oli samuti eelarves finantseerimistehinguna rahaeraldus Eesti Energiale, koguni summas 215 miljonit eurot. Asjade selgitamisel tuli välja, et tegemist oli eksitusega. Õige number pidi olema 20 miljonit eurot. Viga parandati ära alles 2018. aasta jaanuaris. Kuidas on võimalik, et seadusandja poolt seadusena vastu võetud riigieelarvega ette nähtud rahasumma ametnike poolt lihtsalt maha tõmmatakse ja uuega asendatakse, saab juhtuda vaid Eestis.

Sellel korral on juba teisel päeval peale riigikogule eelarve üleandmist õnnestunud välja selgitada, et tegemist pole eksitusega. 143 miljonit eurot järgmisel aastal tõepoolest Eesti Energiale eraldataksegi. Omanik saab teha mida tahab, kui tahab, siis eraldab oma ettevõttele aktsiakapitali laiendamiseks raha, kui tahab võtab selle välja dividendina. Eelarve seletuskirjast saab lugeda, et 57 miljonit eurot võtabki riik järgmisel aastal Eesti Energiast raha välja dividendina. Mis on sellise rahakeerutamise eesmärk, selle loodame välja selgitada riigieelarve menetlemise käigus.

Kummalised rahaeraldused sellega ei lõpe. Rahandusministeeriumi alt eraldatakse näiteks järgmisel aastal raha Kreekale. Summa on kordades väiksem, kõigest 2,47 miljonit eurot ja selgitus on ka kenasti kirjas. Kreekale kantakse nimelt tagasi euroala keskpankade poolt Kreeka võlakirjadelt teenitud kasumit. Miks Eesti maksumaksja selle kinni peab maksma, seda pole ka varasematel aastatel õnnestunud välja selgitada. Kummaliseks teeb aga rahaeralduse asjaolu, et Kreeka abiprogramm on juba ammu ära lõppenud ja Kreeka ei vaja hetkel enam teiste riikide finantsabi.

Tegelikult peaks järgmise aasta riigieelarve kontekstis küsima, et kas pole kummaline, miks teatud rahaeraldusi seal pole. Näiteks juba mitmendat korda võetakse eelarvest välja 20 miljoni euro suurune rahaeraldus Tallinna Linnahallile. Kas tõesti on siis raske ära otsustada, mis sinna tuleb, kas konverentsikeskus või kontserdimaja? Mõlemad koos ühele krundile ei mahu. Aga enne saavad linnahalli lagunevatest müüridest välja kasvavad põõsad raieküpseks, kui Jüri Ratase valitsus otsustama hakkab.