"Momendil puhkan, täna veel trenni ei tee, aga hakkan järgmise hooaja nimel tööd tegema," lausus Endrekson telefonitsi Õhtulehele. "Kõige tähtsam, et tervis vastu peaks ja kõik toimiks. Praegu toimib.
Passi ma ei vaata. Tunnen end väga hästi ega ütle, et olen vanameister. Imelik küll jah, veteranide klass hakkab 30. eluaastast pihta. Vaatan ja naeran, et ma vist sõidan põhimõtteliselt juba pensionärideklassis (naerab)."
2020. ehk Tokyo olümpiamängude aasta osas jätab sõudja veel otsad lahti. "Ma ei loo sellest kinnisideed, jätame loomingulise lähenemise."
Endreksoni medalikapis ilutsevad OMi hõbe ja pronks, viis MMi pronksi, kolm EMi kulda ning üks hõbe. Kokku 11 täiskasvanute tiitlivõistluste medalit. Lisaks sirgub tal kodus kolm last, neist noorim, tütar Adeele sündis 2016. aasta sügisel. Siit ka loogiline küsimus, mis motiveerib rasket tööd, mida sõudmine kahtlemata on, jätkama?
"Ei teagi…" kostab Endrekson esimese hooga vastuseks. "Kõiki tiitleid ju pole. Veel on motivatsiooni teha. Kui treeningutest oleks kõrini, siis... Selge see, et aasta ei tule samasugune nagu varem. Abikaasa on ka nüüd tööinimene, seega pere ja kõik muu logistika on jagatud, mitte ainult temal õlul. Pean rohkem aega planeerima, aga kõik on võimalik."
Tõlgituna tähendab see, et Endrekson treenib rohkem kodukandis Pärnus.
Pole saladus, et sõudjate tänavune hooaeg läks untsu. Lõputud katsetamised päädisid EMil nelja- ja kahepaadi viimaste kohtadega ning MMile neljast enam välja ei pandudki. Kahepaat Endrekson - Kaur Kuslap naasis sealt 11. kohaga.
See polnud küll jätkamise määrav faktor, kuid Endrekson möönab, et tore oleks edukas karjäär rõõmsama fooniga lõpetada. Samas nendib ta, et vähemalt on selgitus olemas, miks hooaeg läks nagu ta läks. "Eksperimenteerimine, vahepeal vähe ka mõne suhtumine. Ei olnud nii, et teed trenni, aga tulemust pole. Et oled andetu," ütleb ta.
Tema rõõmuks paistis MMil pilvede vahelt ka mõni päikesekiir. "Hea tunne, et saime kahese paadi tegelikult jooksma. See tunne, mis varasematel aastatel on [Leonid] Gulovi ja [Jüri] Jaansoniga olnud, oli täitsa tagasi. Tehniline koostöö oli küll ebastabiilne, aga vähemalt saime uuesti tunda, kuidas peab sõudma. Kõik ei läinud MMil päris nii nagu soovisime, aga oli ka helgemaid hetki, kus tundsime, et ikka oskame seda asja. Et tuleb välja küll."
Nii kaugele pole Endrekson veel mõtelnud, et mis paati ta tahaks/võiks järgmisel aastal istuda.
seda mitte ainult tänavu