EKI: intriig ‹-i 21› ‹s› 1. tagaselja kellegi vastu tegutsemine, salasepitsus, riuge. Salakavalad, õelad, väiklased intriigid. Poliitilised intriigid. Intriig intriigi otsa. Sattusin, mind tõmmati teiste intriigidesse, intriigide võrku. Intriigide ja laimuga õnnestus tal võistlejad kõrvaldada. 2. kirj kirjandusteose (eriti näidendi) tegevuse kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel
KOMMENTAARID (2)