Eesti - Soome.Foto: Robin Roots
Jalgpall
12. oktoober 2018, 23:42

7 VÕTIT | VÄGA VALUS! Teemu Pukki tõi 90+1. minutil Soomele 1:0 võidu (1)

Eesti jalgpallikoondis jätkas Rahvuste liigat 0:1 kaotusega Soome vastu (90+1. Teemu Pukki). Õhtuleht võtab kohtumise kokku seitsme võtmeküsimuse abil.
Algkoosseisud. Eesti poolelt tasub märkida, et Artjom Dmitrijev mängis tegelikult oma naturaalsel kohal ehk lõhkuva poolkaitsjana. Seega kasutas Eesti tegelikult 4-1-4-1 asetust. Lisaks formatsiooni muutmisele prooviti Soomet üllatada Sander Puri liigutamisega äärelt keskväljale. Soomel on võrreldes Turu mänguga üks muudatus, tagasi on vasakkaitsja Jere Uronen.

1. Mis otsustas mängu saatuse?
Teemu Pukki! Lilleküla staadioni tribüünil oli juba viigimaitset tunda, ent kohtumise esimesel lisaminutil sai Pukki kahe keskkaitsja vahele suurepärase söödu ning lõi palli Mihkel Aksalu värava esimesse nurka ära. Eks pahandus algas juba varem, kuid väravavaht teab, et suuresti läheb see ka tema hingele. Aga Pukki on hull mees: kolm mängu, kolm väravat ja Soomele kolm 1:0 võitu.

Tasus tulla, mõtlevad ümmarguselt 3000 Tallinnasse rännanud Soome fänni, kes tähistamisega tagasi ei hoidnud. Õlut ja muud käepärast kraami lendas vahetult pärast Pukki tabamust platsile lademetes.

Kuid olgem ausad, Soome vääris seda. Nende rünnakud valmistasid eestlastele väga palju peavalu. Ründajad Pukki ja Jasse Tuominen ning ääred Robin Lod ja Pyry Soiri (hiljem Petteri Forsell) olid väga liikuvad (eriti Pukki, keda jätkus nii keskväljale, äärele kui ka trahvikasti) ja palliga osavad. Nii individuaalselt kui ka meeskondlikult.

Eesti kaitse joosti korduvalt sõlme, kuid meeldivalt tihti päästis kodusatsi halvimast viimasel hetkel löögi ette viskunud jalg või mõni muu kehaosa (kokku blokeerisid eestlased kaheksa pealelööki). Paar korda jättis soovida ka soomlaste löögitäpsus ning korra raksatas pall posti (31. minutil Tim Sparvi karistuslöögist, Aksalu poleks sinna ilmselt jõudnud). Teisisõnu, mängupildi põhjal võinuks Soome veelgi lüüa. 

2. Kas peatreener Martin Reim proovis taktikaliselt midagi uut?
Jah. "Esimene vastane on Soome, kellele oleme kaks viimast korda kaotanud, küll võõrsil, aga ikkagi oleme sunnitud midagi muutma," lausus Reim esmaspäevasel pressikonverentsil. "Peame mõtlema ideid, et soomlasi üllatada ja nende kaitset murda. Kuna meil on probleeme väravalöömisega, siis peame ka ründeplaanis muutusi tegema. Kahjuks väga drastilisi muutusi ei saa teha, aga midagi kindlasti."

Siiski. Reim hülgas tuttava 5-4-1 asetuse ja proovis 4-1-4-1 varianti, kus Artjom Dmitrijev turvas kaitseliini esist (mängukeelu all Karol Metsa asendus). Tõsi, Mets oli kuu aja eest Turus kaitsefaasis sarnases rollis, kuid mitte nii üheselt. Suurem taktikaline erinevus avaldus rünnaku ülesehituses.

Kui Turus langes Mets meie pallivaldamise korral kolmandaks keskkaitsjaks ja mõlemad äärekaitsjad tõusid kõrgemale, siis Dmitrijev ei langenud nii alla ning ääred tõusid ühe kaupa. Et riske maandada, jäi Dmitrijev neljanda mehena tagalasse. Pisem vangerdus oli Sander Puri liigutamine äärelt keskele, kus ta koondises mängis viimati aastaid tagasi.

3. Kuidas sujus meie ründemäng?
Mitte eriti. Mängu eel oli põhjendatult palju juttu – ma ei kasutaks sõna "haipi", sest eelkõige arutleti lootvas/igatsevas, mitte kindlas kõneviisis – 22aastasest Rauno Sappinenist, kes on Hollandi esiliigas alustanud viie värava ja ühe tulemusliku sööduga kaheksast mängust. Saldo, mille pealt võis unistada, et äkki just tema toob meie ründemängu uut särtsu.

Teisalt on selge, et Sappinen pole võlur nagu Neymar, kes tablool oma tahtmise järgi numbreid krutib. Õnnestuma peavad ka kaaslased, nende tribling ja söödud/tsenderdused. Just söödud olid need, mis ei tahtnud eestlastel kuidagi välja tulla. Seetõttu oldi tõsiselt hädas pallivaldamisega (avapoolajal 29% vs 71% Soomele, lõpuvileks 32% vs 68%). Pallita on aga keeruline rünnata.

Tõsi, kui esimesed söödud õnnestusid ja pall juba Soome väljakupoolel oli (mis ei õnnestunud liiga tihti), siis natukene juhtus küll. 17. minutil vihises Konstanin Vassiljevi kauglöök (umb 25 m) meeter-poolteist ristnurgast mööda. 21. minutil veeres Puri löök (16 m) napilt esimesest postist mööda. 42. minutil vajutas Vassiljev 17 meetrilt otse õhust tühja Soome värava peale (väravavaht oli tsenderduse tõrjumise tõttu positsioonist väljas) hirmsa kuuli, kuid õnnetult vastu ainsa soomlase, Robin Lodi pead. 78. minutil proovis Vassiljev õnne karistuslöögist (umb 30 m), kuid madal löök maandus otse Lukas Hradecky süles.

Kehva söödutäpsuse üks (peamisi) põhjused oli muidugi see, et pall võideti tihti niivõrd oma värava lähistel, et ainsa eestlasena oli keskvälja kandis Sappinen. Ja temagi üksi kahe või kolme Soome kaitsja vastu. Niisiis oligi raske loota, et ebamäärased pikad pallid temani jõuavad. Sisuliselt jooksis ta 71 minutit, kuniks Ats Purje teda asendas, tühja.

4. Kes oli Eesti parim?
Konstantin Vassiljev. Võib-olla mitte kõige originaalsem pakkumine, aga kui mõned ebaõnnestumised välja jätta, siis mängis septembris nähtud isu ja headusega. Otsis igal võimalusel löögikohta ning paar korda suutiski ohtlikult udjada. Rünnakul selgelt meie ohtlikem mees.

5. Mida peavad meeskonnad edasist silmas pidades parandama?
Eesti - söödutäpsust. Vaata, kust otsast tahad, 65 on kehv protsent. Pealegi on see otseses seoses pallivaldamisega, mis seetõttu korralikult kannatas.

Soome - kiiremini / paremini / osavamini löögile minema. Variante oli, kuid liigne uimerdamine või sättimine lubas eestlastel mitmed soodsalt positsioonilt tehtud löögid viimasel hetkel blokeerida.

6. Mida ütlesid asjaosalised?
Eesti peatreener Martin Reim: „Rõõmust lakke ei hüppa. Kaotused, eriti kodus, ei meeldi kellelegi. Natukene on keerulised hetked koondises, kui vaatame neid mänge. Ühest küljest natukene nagu oleks midagi, aga säravaid lõpetamisi ei toimu. Nagu olen öelnud, et kui eespool väravaid ei löö, siis on väga raske mänge võita või viiki mängida."

Poolkaitsja Konstantin Vassiljev: "Kui endale võin midagi öelda, siis teistele meestele mul etteheiteid pole. Täna lihtsalt oli selline mäng, kus üks vastane oli natuke õnnelikum kui teine. Jah, nemad mängisid rohkem palliga, tahtsid rohkem luua olukordi, aga neid väga palju polnud. 

Arvan, et kõik andsime endast maksimumi, aga reaalsus on see, et meie alagrupivastased on sellised, et heal päeval võime punkti saada. Aga kui kõik ei lähe hästi, võime [kogu turniiri] nulliga lõpetada. Mis ei tähenda, et me ei peaks edasi üritama." 

Paremkaitsja Taijo Teniste: "Arvan, et suures plaanis oli meil kaitses kõik kontrolli all. Kindlasti on vaja palliga mängus kõvasti juurde panna. Ees on vaja rohkem teravust ja palliga kindlamini mängida."

Soome peatreener Markku Kanerva: "Olen täna väga õnnelik mees. Me kõik oleme. Seda suurepärase tulemuse pärast ning ka suurepärase toetuse pärast. Fännid tekitasid meile kodumängu tunde."

7. Mis saab edasi?
Pikka pidu pole. Kiire taastumine ja läheb jälle mänguks. Eesti võõrustab esmaspäeval Tallinnas Ungarit (kell 21.45), soomlased võtavad samal ajal Tamperes vastu Kreekat.

Rahvuste liiga viimased kaks mänguvooru toimuvad novembris.