Martin Reim. Foto: Erki Pärnaku
Jalgpall
13. oktoober 2018, 00:40

Martin Reim: mingil hetkel peame kaane maha saama, mõned momendid meil ju siiski olid (4)

Eesti jalgpallikoondis pidi Rahvuste liigas kolmandat mängu järjest vastu võtma 0:1 kaotus, jäädes koduväljakul minimaalse skooriga alla Soomele.

„Rõõmust lakke ei hüppa. Kaotused ja eriti kodus, ei meeldi kellelegi. Natukene on keerulised hetked koondises, kui vaatame neid mänge. Ühest küljest natukene nagu oleks midagi, aga säravaid lõpetamisi ei toimu. Nagu olen öelnud, et kui eespool väravaid ei löö, siis on väga raske mänge võita või viiki mängida," rääkis Eesti koondise peatreener Martin Reim mängujärgsel pressikonverentsil. 

"Oleme väga palju erinevaid ründajaid ja ründekolmikuid, -nelikuid ja -viiskuid proovinud. Peame endasse uskuma. Mingil hetkel peame kaane maha saama. Ei saa öelda, et üldse momente pole, mõned siiski on.

Täna teadsime, mis olukorras oleme. Meil olid puudu võtmemängijad, võistkonna liidrid. Ja need liidrid, kes kohal on, pole sellises hoos või vormis. Me ei saanud liiga avaralt minna täna mängima. Isegi ilma mängu ülevaatamata ütlen, et ei teeks teistmoodi. Mängu lõpp näitas, et jääme ka füüsiliselt natukene vastastele alla, sest viimased 15 minutit oli päris keeruline.

Sellest ka need mõtted ja vahetused, mis said tehtud, et anda natukene teravast ja ootamatust ette. Või lootust. Mingil hetkel vajasime värskust, sest hakkasime väga kriitiliselt ära vajuma. Vastane on heas hoos ja lõpus selle värava puhul ... ma ei ütleks, et keegi rängalt eksinud oleks, vaid pigem oli soomlaste hea realiseerimine lõpuks.

See enesekindlus mis neil on, see ongi see, mis ühe momendi lõpuks omakasuks ära pöörab. Meil oli natukene sarnane olukord teise värava all ju kohe otsa, aga meie seda palli väravasse ei saanud. Sellistes asjades see kinni ongi."

Kas Artjom Dmitrjevi lisamine algkoosseisu täitis oodatud eesmärgi?

„Täitis nii palju, et me ei jäänud keskväljal, vähemalt suure osa mängust, hätta. Kuna Soome mängib 4-4-2 formatsiooniga ja kahe kiire ja agressiivse ründajaga, kes otsivad palju söötu liinide taha. Sellest tingituna läksime madalamalt mängima, et neilt seda ruumi ära võtta. See toimis vähemalt hästi. 

Artjom pidi olema see mees, kes pidi tühimikke täitma. Andma tuge kaitsjatele ja vajadusel ka poolkaitsjatele. Meil on olukord selline, et ei saa keskkaitsjaid või poolkaitsjaid üks-ühele mängima jätta. Meil peab olema ühes või teises liinis toetus ja sellest tingituna peame kusagilt seda toetust ka ära võtma.

Selline see plaan oli, aga võimsust mängus, et neid meetreid katta ja kvaliteeti hoida. Selles jääme natukene hätta.

Hollandis heas hoos olnud Rauno Sappinen sai oma võimaluse. Tema esituse kohta mõtteid?

„Mul pole ühtegi halba sõna. Ta võitles ja oli mehe eest väljas, aga eks see näitas seda, et koondiste tase on päris kõrge. Ei ole nii, et hüppad koduliigast siia ja oled ülepea parem. Vastas on väga korralike tiimide keskkaitsjaid, kes on oma võistkondade võtmemängijad. Kindlasti on tal veel palju tööd teha, aga arvan, et Hollandisse siirdumisega on ta teinud samme edasi. Neid võimalusi [alustada] saab ta kindlasti veel.

Võib-olla on temal lihtsam mängida, kui koondisega rohkem domineerime mängu või vähemalt valdame rohkem palli. Siis tuleb tema mäng paremini välja. Aga talle oli aus see mänguvõimalus anda. Kui ründajaid vaatame, siis ta oli väravasoone peal ja see annab enesekindlust väljakul olla."

Kas lõpus jäime surve alla ainult füüsilise väsimuse tõttu?

„Alati on kõik väga kompleksne. Kui väsimus tuleb, siis on kohe otsa tehniline praak, eksimused ja kehvem otsuste tegemine. Isegi kui palli lõpus kätte saime, siis kaotasime selle väga kiiresti ära. Tänapäeva jalgpall ja meie vastased on füüsiliselt väga tippvõistkonnad, kes ongi võimsad ja liikuvad.

See [füüsiline väsimus] oli üks olulisemaid asju, mis meid surve alla pani. Me ei jõudnud enam nii agressiivselt pressingusse, jäime natukene hiljaks ja soomlased said oma söödumänguga meie värava lähistele. Löögikohad olid küll kauged, aga selle ühe õnnestunud läbisöödu nad leidsid ikkagi üles."

Mida sellest mängust kaasa võtta?

"Oleme kolm mängu 0:1 kaotanud ja kõik on sellised, et... võib-olla on vastane alati olnud natukene kvaliteetsem, aga meil on igas mängus olnud võimalus, mitte ainult viigi, vaid ka võidu peale mängida.

Kõige halvem oleks praegu öelda, et "ei, me ei saa hakkama." Meil on vaja õnnestumisi nende löökidega, mida väravale teeme. Meie kaitsjad said ju nende ründajatega hakkama, aga lõpuks piisas ühest eksimisest.

Võtmeküsimus on ründevõimsus, et seal oleks rohkem neid mängijaid, kes suudaks ise palliga vastaseid ette võtta ja ohtlikumad olla. See võtab automaatselt vastaste rünnakutuure maha ning nad peavad ka kaitses ettevaatlikud olema. Kaitse ja rünnak on omavahel seotud. Ei saa üht ilma teiseta.

Loomulikult vihkame kaotamist ja oleme nii treenerite kui ka mängijatega viimased, kes tahavad väljakul kaotada, aga ajame rinna ette ja pea püsti ja läheme järgmisele mängule. Mis meil seal kaotada? Karol Mets on ka nüüd tagasi, eks ta annab ka natukene juurde."

Keskväljal sai sai täna võimaluse Sander Puri, kes aeg-ajalt sama rolli ka koduklubis täidab. 

„Meil oli viis ründavat mängijat väljakul. Selle taga oli kindel mõte. Tahtsime, et kodus oleks väljakul mängijad, kes on ... Sander on hetkel väravasoonel, tal on kollilöömine jala sees ja ründefaasis oli ta kiiresti ette liikumas. See andis võimaluse Kostjat [Konstantin Vassiljev] väljaku keskel otsida ja tal omakorda võimaluse altpoolt ründajaid toita. Tahtsime, et ees oleks üks ründaja rohkem."

Juba esmaspäeval toimuva Eesti- Ungari mängu kohta.

"Eks me nüüd vaatame, kuidas Ungari Kreeka vastu mängis. Kuna mäng tuleb nii ruttu peale, siis on vaja värskeid jalgu ka väljakule. Grupp on meie jaoks võrdlemisi keeruline, sest kõik vastased on meist tugevamad.

Seda keelt räägivad ka tulemused, 0:1, 0:1 ja 0:1. Eks see meie jaoks keeruline mäng tule, kuid alati on hea, kui uus mäng kiiresti peale tuleb."