Rait Ratasepp läbis kolmekilomeetrist jooksuringi kokku 281 korda.Foto: Jakob Meier
Spordivaria
13. oktoober 2018, 15:08

Rait Ratasepp: mingist hetkest pole kehal enam vahet, kui palju spordid, kõik on mentaalne (1)

Ultratriatleet Rait Ratasepp lõpetas eile õhtul Kanaari saartel 20päevase katsumuse, mis koosnes iga päev ühest täispikast triatlonist (3,8 km ujumist, 180 km rattasõitu ja 42,2 km jooksu). 

"Mul pole tegelikult mitte midagi viga, mul on praegu kõik väga hästi," kostab Ratasepp rõõmsalt telefonitorusse, kui Õhtuleht uurib, kas umbes 18 tundi pärast finišit mõni koht kehas EI valuta kah. 

Meenutagem, ta veetis 20 päeva järjest 11,5-13 tundi sportides. Kokku ujus ta 76, pedaalis 3600 ning jooksis 844 kilomeetrit. Ja pärast sellist tsüklit pole kehal häda midagi? Uskumatu!

"Nagu arvasin ja olen ka varem natuke kogenud, mingist hetkest pole kehal enam vahet, kui palju spordid, kõik on mentaalne," selgitab ta. "Kõige raskem päev oli 17. 18., 19. ja eile oli juba päris lihtne päev. Täna hommikul hästi natuke oli kangust jalgades, aga nüüd (jutuajamine toimus Eesti aja järgi kell 14 - M.T.) olen vaikselt liikunud ja on seegi kadunud." 

Ta tõdeb, et uni polnud läinud ööl kaugeltki magus nagu mesi. Vastupidi, sõba ei tahtnud kuidagi silmale tulla. Lõpuks piirduski Ratasepp vaid nelja-viie unetunniga.

"Arvan, et asi oli emotsioonides," mõtiskleb värske maailmarekordimees. "Teadmine, et hommikul pole kuskile minekut, oli juba kohale jõudnud. Ega ma suures unevõlas polnud, sain päris ilusti magada iga päev, sest lõpetasin kiire ajaga. Ühel-kahel päeval lõpu poole tekkis lühem uni, muidu mitte. Aga see on alati võistluse puhul, et normaalne puhkus algab teisest-kolmandast ööst."

Varem on teda näiteks 10kordse ultratriatloni järel painanud sporditeemalised õudusunenäod. "Täna öösel mingit nalja nägin," meenutab Ratasepp. "Kui õigesti mäletan, siis jooksin kuskil, aga ei saanud rajalt maa tulla. Midagi taolist. Väga hullu polnud. Võib-olla need alles tulevad." (naerab)

Oskad Sa neid tundeid kirjeldada, kui Sa lõpusirgel Eesti lipuga finišisse tulid? "Väiksed emotsioonid hakkasid juba, kui rattasõidu lõpetasin. See oli ettevõtmise raskeim osa. Paar ringi enne jooksu lõppu olid ka ja siis muidugi finiš. Oli suur üllatus, et finiš nii võimsalt korraldatud oli. See võimendas ka emotsiooni. Finišiemotsiooni muidugi uuesti ei koge, aga arvan, et mingi teistsugune, rahuloluemotsioon alles tuleb, kui olen jõudnud puhata. 

See ongi see, mis paneb seda tegema. Nagu kunagi Priit Pulleritsule (Postimehe ajakirjanik) sai räägitud, et põhimõtteliselt spordid 20 päeva selleks, et saaks sportimise lõpetada ja kogeda, kui hea tunne on seisma jääda."

Oli siis seda väärt? "Jaa-jaa! Ikka-ikka, jaa!" hõikab ta kõhkluseta. "Sain selle koha pealt targemaks, et keha kohaneb asboluutselt iga olukorraga. Ehe näide oli kuumaga kohanemine. Algul oli 37 kraadi. See on iga asjaga nii, et keha annab algul häiresignaali, teeb hästi raskeks. Sul on vaimselt raske, aga kui suudad selle momendi üle elada, siis keha kohaneb ära. Eile näiteks oli 31 kraadi, minu jaoks täiesti mõnus ilm, mitte suur kuum."

Pikem intervjuu Rait Ratasepaga avaldub esmaspäevases Õhtulehes.