UUS LÄHENEMINE! Suusahüppajad tegid suvel hüppemaratone: see tugevdab vaimu

„Oleme rohkem teinud vaimsemaid treeninguid," lausus koondise kogenuim liige, Nõmme. "Täitsa uus asi on pikad trennid, kus oleme praktiliselt hommikust õhtuni hüppemäel, et elada asja sees. Oleme proovinud õigemini ajastada treeninguid ja puhkust. Suve järgi tundub, et kõik on õigesti läinud.“

Maltsev lisas: "Kella 9st mäele, õhtul kella 17st tuleme. Vahepeal paar pausi ja hüppame edasi. See tugevdab vaimu, sest imiteerib võistlusi.“

Nõmme ja Aigro tõdesid, et ettevalmistus on läinud suurepäraselt. Vigastusi ega haiguseid pole olnud. Maltsev ei saa kahjuks sama väita. „Suve lõpust kuni praeguseni olen neli korda haige olnud," nentis ta. "Reedel lähe mandlioperatsioonile. Haiguste tõttu on suht palju jäänud vahele, aga suve algus sujus päris hästi, hüpped hakkasid tulema. Wisla 42. kohaga olin päris rahul, aga siis pöörasid hüpped otsa ringi.“

Millega mehed on enim vaeva näinud?
Nõmme: "Kindlasti olen enda vaimse poolega rohkem tööd teinud, rohkem keskendunud tegemistele, lasen emotsioonidel end vähem häirida. Ja muidugi olen kogunud uut energiat, et kõike veel natukese võrra paremaks lihvida. Olgu see jõutrenn, tehnika või kaal, proovin kõike paremini ajastada.

Täpsemalt oleme hoovõtuga hästi palju tööd teinud, see on mul juba mitu aastat hästi ebastabiilne. Suve alustasingi sellest, et saaks hoovõtu paika. Hüppe alus ongi hoovõtt, kui see pole paigas, hakkab kõik muu lagunema. Füüsis on mul koguaeg väga hea olnud, seda saab ainult väikseid protsente paremaks lihvida, seda teen niikuinii koguaeg.“

Aigro: „Kõige rohkem olen vaeva näinud jõuga. Kuna olen ise väiksemat kasvu, siis kindlasti oleks mul rohkem jalajõudu vaja. Sellega olengi ettevalmistusperioodil rohkem tegelenud ja päris palju jõusaalis istunud.“

Paari sõnaga lõppenud hooajast. Nõmme parimaks jäi OMil 43., MK-sarjas Ruka etapi 39. ja kontinentaalkarikasarjas Szczyrki 10. koht. Maltsev saavutas Zakopane kontinentaalkarikaetapil 17. ja juunioride MMil 18. koha. Olümpiamängudel ta kvalifikatsioonist edasi ei pääsenud. Aigro laeks jäi nii OMil kui ka MK-sarjas 48. koht, kontinentaalkarikasarjas Ruka 24. ning juunioride MMil 26. koht.

Nõmme: "See oli ebastabiilsust täis. Oli näha märke arengust, kuid puudus stabiilsus, et pidevalt kvalifikatsioonist edasi hüpata ja näidata enda parimaid hüppeid. Ütleme nii, et emotsioonid jäid neutraalseks pärast hooaega. Võtsin kaasa ainult positiivse ja tegin oma vigade paranduse."

Maltsev: „Otseselt rahul ei saa olla. Palju oli täiesti mõttetuid vigastusi. Aasta alguses kukkusin Bischofshofenis käeluu katki. Pause tekkis suht palju, olin haige ja nii edasi. Hooaja lõpus Zakopane 17. koht läks plaanipäraselt. Suutsin võistlustel teha enda hüpped ja vaim pidas ka vastu. Kõik sujus. Vaimuga tuleb rohkem tööd teha, hakkan üle mõtlema, tahan endalt paremat kui hetkel suuteline olen.“

Aigro: „Eelmise hooajaga ei saa rahul olla, sest see oli üsna sama nagu eelnev hooaeg. Alguses ei tulnud niinimetatud enda hüpped teatud põhjustel välja. Hooaja lõpu pole oli kontinentaalkarikasarjast kaasa võetud rohkem enesekindlust ja hüpetes oli näha ka stabiilsust. Hooaja lõpu hüpped võikski olla alampiir. Tuleb teha rohkem tööd, et hüpped läheksid veel stabiilsemaks.“

Uue hooaja võistlusplaanidest ja eesmärkidest. Aigro (19) ja Maltsevi (18) hooaja tähtsaim võistlus on Lahtis toimuv juunioride MM, Nõmmel (25) täiskasvanute MM Seefeldis.

Nõmme: „Hooaeg algab suhteliselt rahulikult. Esimene MK-etapp on novembris lõpus Rukal. Täitsa esimese etapi Wislas jätame vahele, sest oleme lumelaagris Rukal. Treenime seal rahulikult ja elame talve sisse. Pärast Ruka MK-d on plaan käia kontinentaalkarikal, vaadata, kuidas talve algus kujuneb ja siis edasi vaatame jooksvalt, kas on vaja käia MK-l või kontinentaalis, et vaim oleks võimalikult puhanud terve kogu hooaja vältel.

Numbrilisi eesmärke mul see hooaeg pole. Eesmärgid on niikuinii kõrged, aga üks on juba täidetud – olen saanud maksimaalselt valmistuda tulevaks talvehooajaks. Aga miinimumprogramm oleks MK-sarjas punktikohtadele hüpata.“

Maltsev: „Lahti 90 meetri mägi on hoopis teistsugune, kõrge lennuga. Alguses harjumatu, aga kui paar hüpet teed ära, siis on üpris hea. Mulle ta meeldib. Isiklikult hüppaksin rohkem Lahti suurelt mäel, aga kuna võistlus on normaalmäele määratud, siis peab sealt hüppama.

Eelmise aasta 18. kohaga jäin üpris rahule, aga sel aastal tahaks kindlasti üle lüüa, umbes kümne seas olla. Eks teeme tööd ja ole näha, mis tulevik toob.“

Aigro: „Nagu Kevin ütles, Lahti mägi on nagu omamoodi, kõrge lennuga. Maailmas pole väga palju selliseid mägesid. Aga võrreldes eelmise aasta juunioride MMi mäega sobib Lahti oma mulle palju paremini.

Juunioride MMil on üks põhiline eesmärk hüpata end esikümnesse, see pole minu puhul võimatu. Võtsin realistliku eesmärgi."