Jaan Jüris.Foto: Tiina Kõrtsini
Talisport
16. oktoober 2018, 17:34

Suusahüppekoondise treener: poisid on noored ja andekad, tuleb teha tööd ja nende aeg ära oodata

Eesti suusahüppekoondise treeneri rolli täidab tänavu ainult Jaan Jüris, kes mullu jagas kohustusi Hillar Heinaga. Jüris tutvustas tänasel pressikonverentsil koondise seisu, plaane ja muud olulist.

"Kuna poisid on noored, siis mina vaatan, et nad on andekad ja potentsiaalikad. Lihtsalt tuleb teha tööd ja oodata nende õige aeg ära," sõnas Jüris.

Olgu siinkohal märgitud, et koondise moodustavad 25aastane Martti Nõmme, 19aastane Artti Aigro ja 18aastane Kevin Maltsev. Kõik kolm meest võistlesid veebruaris Pyeongchangi olümpiamängudel.

Martti Nõmmest: „Füüsiliselt on ta täiesti heal tasemel. On ennegi olnud, teda tuleb teinekord isegi treeningutel natukese pidurdada. Tahab liiga ja sealt on lihtne üle treenida. Vaimne pool on meil kõigil suur probleem, treeningutel näidatakse väga häid hüppeid, aga mitte kuidagi ei suudeta neid veel võistlusele viia. Sellega tuleb kindlasti veel tegeleda."

Kevin Maltsevist: „Loodan, et kui ta saab mandlid korda ja haigusi on vähem, siis saab paremini treenida. Noortel poistel on kindlasti veel vaja füüsilist poolt järele aidata. Tehnilised nüansid jäävad kah füüsise taha."

Artti Aigrost: „Ettevalmistusperioodi algus oli kuidagi raske. Ei saanud minema, aga lõpp Klingenthalis näitas, et ta suudab väga stabiilselt hüpata. Loodan, et ta läheb sama stabiilsusega edasi. Ja kindlasti paneb füüsilist juurde."

Pikkadest, ligi kaheksatunnistest hüppemäel veedetud treeningpäevadest: "Meil Eestis pole seda varem tehtud, eks õpime, vaatame ja näeme igalt poolt. Tuleb võtta, mis võtta annab. Oleme näinud, et hästi palju teevad neid norralased. Kindlasti ka sakslased. See pole oma peast võetud teema. Võistluspäevad võivad teinekord, näiteks tuuleolude tõttu, hästi pikaks venida. Oleme need kavva võtnud, et vaimselt valmis olla."

Vaimse poole arendamisest: “Kindlasti kasutame spordipsühholoogi abi ja kõikvõimalikke muid vahendeid."

Taustajõududest. Või õigemini nende puudumisest: „Kahjuks olen üksi. Loomulikult saab kasutada lapsevanemaid. Peame kuidagi jagama, et kes läheb MK-le, kes kontinentaalsarja. MK-l on see hea, et suuskade poole pealt aitab firma neid määrida. See on suur abi.

Eks puudusi on veel. Aga arvan, et saame nende need eesmärgid täita. Loomulikult oleks määrdemeest vaja, üksinda kõike ei jõua. Ja füsioterapeuti, kes oleks suusahüpetest teadlik. Suurtel tiimidel on hüppajatel all alati füsio vastas, kes võtab asjad, paneb nad riide. Puudujääke on, aga need ei mõjuta otseselt meie tulemusi."

Rahast: "Arvan, et nende plaanide jaoks on raha koos. Aga alati on hea, kui leiaks juurde ja saaks areneda."

Laagritest ja võistlusplaanidest: "Järgmisel nädalal plaanime Lahtisse minna, see on meie juunioritele kindlasti vajalik (seal toimub nende tänavune MM - M.T.). Teeme seal lühema laagri, siis väikse pausi ja veel ühe laagri. Seal on juba jäärada pandud, mis vastab täielikult talve tingimustele. See on hea. 16. novembril lähme Ruka lumelaagrisse ja oleme seal kuni MK-etapini ehk 23ndani.

Olen teinud maksimaalse võistlusplaani, mis on natuke liiga MK-poole kaldu, aga kindlasti teeme kohe korrektuure, kui näeme, et jääme seal kvalifikatsioonist pikalt välja. Siis peame käima rohkem kontinentaalkarikas, et kindlust leida ja uuesti MK-le minna."