KHLi mäng Tallinnas - Jokerit teeksid sellest meeleldi traditsiooni

Põhjuseks siis KHLi põhiturniiri mängud – 26. ja 28. oktoobril kehastub Tondiraba jäähall Hartwall Arenaks ning Helsingi Jokerit võõrustavad siinpoole Soome lahte Moskva Spartakit ja Tšerepovetsi Severstali. Lisaks Tallinnale langeb säärane au, võõrustada KHLi mängu, osaliseks veel Viinile ja Zürichile. Tipptasemel jäähoki meie koduõues!

Kuna tegemist on ikkagi põhiturniiri mänguga, mitte suvalise hooajaeelse kontrollkohtumisega, siis veavad põhjanaabrid siia kogu mängutavaari – valgustuse, DJ, maskoti, tantsutüdrukud – ehk ühtekokku võtab laevareisi ette 120 Jokeritega seotud inimest. 

Miks aga põhjanaabrid sellise reisi ja käiguga nõus olid? Jäävad nad nii ju de facto ilma kahest õigest kodumängust. Kui jätta kõrvale äriline pool, siis tähistatakse sellega Soome ja Eesti 100. juubeliaastat ning Jokerite enda 51. sünnipäeva. Aga muidugi ei saa sellise sündmuse puhul kõrvale vaadata krõbisevast.

„Meil on Eestis väga palju fänne, kes meid ka Helsingis vaatamas käivad,” sõnas Jokerite tegevjuht Jukka Kohonen. „Tallinn ei saa suure tõenäosusega kunagi omale KHL meeskonda, seega tahame omamoodi ka Eesti hokit esindada ning siin oma fännibaasi suurendada. Arusaadavalt kaotame selle üritusega raha, kuid pikas perspektiivis peaksime siiski kasu saama, sest võidame palju uusi fänne.”

Seda, et tegemist võib olla ainult de facto kodumänguga, ilmestas ka kahe aasta tagune Riia Dünamo ja Magnitogorski Metallurgi mäng. Kuigi Lätist on Tallinnasse tunduvalt lühem tee kui Magnitogorskist, hoidis suurem osa publikust ehk kohalikud hokisõbrad pöialt hoopis VEnemaa meeskonnale. 

Kas soomlased ei karda, et tavapärase kodumängu asemel on tribüünidel hoopis valjuhäälsed vastasfännid? „Meid tuleb toetama vähemalt 3000 inimest (Tondiraba mahutavus on 5850 – K.J.) seega meil on toetajaid,” sõnas klubi turundusjuht Miika Haapala. „Kui ma panen ennast aga mängija uiskudesse, siis kõige tähtsam on ikkagi atmosfäär – vahet pole, kas publik elab kaasa meile või vastastele. Elamus loeb.”

Omad trikid siinse publiku endale kallutamiseks on Jokeritel siiski olemas. Näiteks kannavad nad Tallinnas spetsiaalset mänguvormi, mis on Eesti auks tehtud tumesiniseks ning millel ilutseb ka Tallinna kirjaga eriline logo. „Tavaliselt mängime heledamas vorm, kuid seekord on meil Eesti auks tumedam sinine ning oleme kaasanud ka valget ja musta – ikkagi Eesti lipuvärvid,” kuulutas Kohonen.

Lisaks fännidele loodavad Jokerit ennast reklaamida ka siinsetele hokimängijatele. „Hokimehed pole lõputu allikas, neid tuleb igalt poolt otsida. Eesti on väga paljudes spordialades edukas, seega miks mitte ka hokis. Teil on juba praegu Robert Arrak ja Robert Rooba Soomes mängimas,” määris Kohonen eestlaste mokale mett.

Kas sellest võiks saada aga iga-aastane traditsioon? „Ma ei julge seda lubada. Samas, kui kõik läheb hästi – hoki on siin väga populaarne ning piletid peaaegu välja müüdud – siis ma ei näe põhjust, et miks mitte. Aga ma ei saa seda lubada, sest see sõltub ka liigast endast, kes peab selleks loa andma,” jäi Kohonen optimistlikuks.

Esimesed Jokerit käisid juba jääl

Esimesed Jokeri särgis mängijad tegid täna juba Tondiraba jäähalliga tutvust. Tõsi, pealkiri on sel korral veidi eksitav, sest tegemist polnud mitte profimängijatega, vaid kohalike hokisõpradega, kes sõulahingus ajakirjanike õrritasid.

Nii tõmbasid põhjanaabrite esiklubi särgi selga näiteks kahekordne epeevehklemise maailmameister Nikolai Novosjolov, kahevõistluse Calgary olümpiapronks Allar Levandi, endine korvpallur Tanel Tein, muusik Raul Vaigla, laulja Pearu Paulus ja räppar Kaarel Kose. Meeste ülesandeks oli karistusvisetega üle mängida Tallinna Kalev Vikingu väravavaht Anatoli Sizov, kuid nagu selgus, osutus see jõukohaseks vaid kahele uisumeistrile.

Ainsana suutsid kolme katsega kollkipri üle kavaldaa Paulus ja Levandi ning lisavisetel (esimese eksimuseni) saatis edu endist kahevõistlejat, kes ühel katsel ka külje korralikult maha pani. Mis oli Levandi võidu võti?

„Arvan, et olen neist ka kõige rohkem hokit mänginud. Mängin siiani kaks korda nädalas, nagu ka paljud teised. Ainult Kolja [Nikolai Novosjolov] ehk ei mängi, aga ülejäänud mängime harrastushokit,” sõnas Levandi.

Auväärt kolmandat kohta jäi seega jagama äsja Eesti epeemeeskonna (vehklevaks)peatreeneriks saanud Novosjolov, kes esmakordselt tegi uisutamisega tutvust kuus aastat tagasi, kui osales saates „Tähed jääl”. Sellest hetkest alates on uisutamise ja hokipisik temas aga ainult kasvanud. 

„2012. aastal hakkasin mingil määral hokit harrastama. Käisin pensionäridega mängimas ja üritasin neid mitte segada, kuid vahepeal pidin varustuse vigastuse tõttu kaheks aastaks kappi ära peitma,” selgitas Novosjolov. Kuidas ta pärast vigastuspausi siis enda esitust hindas? „Pigem hoidsin ennast kepi abil püsti,” sõnas epeevehkleja naeratuse saatel.