Andrus Ilves: kui Kristjan ebaõnnestub, siis oleme Anatoliga plaanid valesti teinud (1)

„Võib julgelt öelda, et möödunud hooaeg oli minu jaoks kerge läbimurdehooaeg,“ lausus Ilves koondise hooajaeelsel pressikonverentsil. Ta ei liialdanud, sest lõppenud hooajast on tal ette näidata esimene MK-sarja poodiumikoht (2. koht Hakubas, kus oli, tõsi, tavapärasest tunduvalt hõredam konkurents), aga ka näiteks Ruka MK-etapi 12. ja Seefeldi kolmepäevavõistluse 16. koht. Sama positsioon jäi Ilvese laeks ka Pyeongchangi olümpial.

„Teisalt, stabiilsust ei leidnudki. Sellest jäigi hooaja lõpus kõige kehvem tunne, et ei suutnud taset hoida. Olid küll haigestumised ja muud põhjused, aga see pole vabandatav. Põhimõtteliselt on kõik ikkagi mu enda teha.“

Põhimõttelised muudatused

Ja tehtud on omajagu. Näiteks on kahevõistlejatel nüüd alati kättesaadav arst (Pii Müller), kellest Ilves juba mullu unistas. Niisamuti on treeninguplaanide koostamisel õpitud möödunud hooaja vigadest. 

Kui mullu suusatas ta maikuus Põhja-Soomes ligi 80 tundi, siis tänavu poole vähem. „Eelmine hooaeg oli meeletult väsitav, kõigepealt pidi sellest ära taastuma, et uuesti põhja laduda,“ märkis Ilves.

Teine põhimõtteline muudatus puudutab septembrikuud. Sportlane selgitab: „Keskendusime sellele, et suve esimeses pooles saada põhi alla ja septembris jätta murdmaa tagaplaanile. Teha tugevalt, aga mõistlikult. Eelmisel aastal suusatasin septembris hästi palju ja see maksis valusalt kätte. Tundsin end hooajale peale minnes üpris tühjana, polnudki suurt tahtmist võistelda.“

Ilvese puhul on juba aastaid räägitud, et ta on (väga) kõva hüppaja, kuid kehvemapoolne suusataja. Ühest küljest loogiline, sest kestvusaladel tulebki areng aastatega ehk konkreetselt elu jooksul läbitud kilomeetritega. Ent tänavu suvel keskendus elvalane koos treenerist isa Andruse ja Anatoli Šmiguniga teadlikult suusakiiruse arendamisele. Erinevad testid ja stardid suvises MK-sarjas annavad lootust, et töö tasub end ära. 

Aga näib, et hüpetele tagaplaanile jäämine ei meeldinud ja nad andsid sellest ka demonstratiivselt märku. „Hüppekindlus ja -tunnetus kadus [suvel] täiesti ära. See lõi plaanid natuke sassi,“ meenutas Ilves. 

„Olin nagu võõras kehas.“

„Olime peaaegu terve juuni kodus. Olid hästi kuumad ilmad, [Tehvandi] hoovõturada ei libisenud nii nagu vaja, see ajas tunnetuse täitsa sassi. Oleks pidanud juba tol hetkel muudatuse tegema ja välismaal käima

Juuli ja august olid hüppamise mõttes väga-väga keerulised. Olin nagu võõras kehas, ei saanud üldse aru, mida teen. Ei oodanud sellist ärakukkumist. Õnneks nüüd on seisud paremad. Septembris ja eriti oktoobris keskendusime hästi palju hüpetele. Olime kokku kuu aega Kesk-Euroopas, millest kolmel nädalal oli põhirõhk hüpetel. Hästi oluline on see, et käisime neljas eri kohas ja saime palju erinevaid mägesid hüpata.“

Treener Andrus Ilves rõhutas, et tähtsaim on, et suvel polnud vigastusi ega haigusi. „Oleme sel aastal arstidega tihedamalt koostööd teinud, vereproove võtnud ja saanud kiiremat tagasisidet, mis seisus poisid (lisaks Kristjanile on tema hoole all 18aastane poeg Andreas ja 17aastane Robert Lee) on,“ sõnas ta. 

„Vastavalt sellele oleme koormust tõstnud või hoopis langetanud. See on positiivne samm professionaalsema ettevalmistuse suunas. Mina olen senise tööga rahul. Kui Kristjan ebaõnnestub, siis oleme Anatoliga plaanid valesti teinud. Aga praegu usun, et pole. Eks hooaeg näitab.“ 

Kristjan Ilvese hooajal on kaks kulminatsiooni: esiteks jaanuarikuine MK-etapp Otepääl, teiseks veebruari lõpus algav MM Austrias Seefeldis. Kui A-koondise moodustab Kristjan üksinda, siis B-satsis on Andreas, Lee, Markkus Alter (16) ja Ivo-Niklas Hermanson (18). Viimased kaks harjutavad Tambet Pikkori juhendamisel. MK-hooaeg algab 23. novembril Rukal.