Kergejõustikuliit viivitab lubatud auhinnarahadega, sportlased marus: jõulud lähenevad, oleks vaja juba kinke osta (4)

EV 100 staadionijooksusarja juhendi järgi on koondarvestuses 1. koha auhind 750 eurot, 2. koht 500 eurot, 3. koht 350 eurot, 4. koht 250 eurot, 5. koht 150 eurot, 6. koht 100 eurot. Lisaks pidid parim U20 mees- ja naisjooksja saama kumbki 300 eurot. Iga etapi kolme paremat meest ja naist pidi autasustatama rahalise preemia ja esemelise auhinnaga.

"Etapi auhinnaraha täissumma makstakse juhul, kui tulemus ületab 1000 IAAF punkti, vastasel juhul makstakse 50 protsenti summast," märgitakse juhendis.

Sarja viimane etapp toimus 19. augustil Pärnu Rannastaadionil. Kui üks jooksjatest uuris augustis Eesti kergejõustikuliidu kestvusalade juhilt Toomas Tarmilt, millal rahad laekuvad, sai ta enda sõnul vastuseks, et kuna välja maksmisega tegeleb alaliit ja seal liiguvad rahad paraku üliaeglaselt, ei oska öelda, millal need laekuvad, aga kunagi kindlasti laekuvad.

"Kuna jõulud on lähenemas ja mul on vaja hakata juba kinke ostma, tegin uue kirja septembris. Vastuseks sain, et keegi pole raha saanud, kui laekuvad, siis kõigile," ütles üks. 

"Minu jaoks on üldse küsimus, kust see raha tuleb. Viimase etapi pressiteates isegi ei mainitud, et Pärnu õhtumiitingu raames joostakse 1000 m EV100 sarja arvestuses. Kes sooviks olla sellise ürituse sponsor, mis mitte kuidagi pildiski pole? Kahtlen sügavalt, et see järgmisel aastal toimub," leidis teine jooksja.

"Minu jaoks ei olegi see kõige hullem, et rahad hilinevad. Pigem häirib mind, kuidas see suur planeeritud jooksjaid staadionile toov sari lihtsalt vaibus. Viimase etapil ei tehtud isegi autasustamist, rääkimata mingisugusestki tunnustusest sarja üldvõitjatele," lisas ta.

"Viimasel etapil anti paberid, et palju õnne ja pöördu auhinna kätte saamiseks korraldajate poole. Välismaalased pidid seal mingi lehekese täitma konto numbri ja muude asjadega. Meile öeldi, et teie andmed on olemas, pole vaja lehte täita. Mida aga siiani pole, on raha."

Ajakirja Jooksja Jooksuportaal küsis Toomas Tarmilt, miks auhinnarahade maksmine on veninud. "Väikesed viivitused on, aga saame lahendatud. Ajakirjanduse vahendusel me seda asja ei aja," kostis Tarm.

Eesti kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi teadis suvisest kirjavahetusest erinevate korraldajate ja alaliidu vahel, et tol hetkel selle sarjaga seotud ülekanded läksid klubidele ära. Ta lubas asja lähemalt uurida ja kui olukorrast pilt 100% selge, siis tänase päeva jooksul vastata.

"Eesti meistrivõistluste 5000 meetrit, mis kuulus samuti EV100 staadionisarja, esikolmik sai auhinnaks ainult seljakoti, kuigi kõigil teistel etappidel oli ka rahaline auhind ettenähtud," rääkis üks sel distantsil osalenud jooksja.

"Mis Eesti meistrivõistluste 5000 meetrit puudutab, siis see distants on juhendis vastavalt märgitud. Mis eraldi auhindu (näiteks seljakotte) puudutab, siis nendega tegelesid jooksusarja läbiviijad. Alaliit autasustab EMV kolme esimest ja võitja treenerit medaliga ning esikohta ja treenerit tunnustatakse (see ei puuduta jooksusarja, vaid kõiki olümpiaalasid) täiendava toetusega," ütles Teigamägi.

"Kui sari hakkas, siis oli teemaks, et koondarvestuse auhinnarahad on olemas ja toetaja leitud, aga etappide auhinnarahad sõltuvad konkreetse etapi korraldaja võimalustest. Tuleb välja, et ikka ei olnud või siis hüppas alt ära? Kohila ja Viljandi etapid olid ideaalselt korraldatud, auhinnarahad anti ümbrikus kätte, aga ülejäänud etappidega on paras kamarajura," ei saanud üks jooksjatest aru.

"Sarja alguses kinnitati, et tahetakse nii teha, et rahad jõuaksid otse jooksjatele. Paraku on klubide kaudu raha kätte saamine ka keeruline. Klubid võiksid mängust välja jääda," lisas ta.

Enn Selliku õpilase Andi Nooda sõnul on väga piinlik kuulda teiste jooksjate käest, kuidas staadionijooksu sarja eest lubatud summasid ei suudeta ära maksta ja jooksjad peavad seda taga ajama, kui samal ajal lüüakse rahvajooksul kohe pärast võistlust ümbrik kätte.

"Sportlased, antud juhul jooksjad, on nagu kõvad töömehed. Kui töö on tehtud, peab ka lubatud raha olema kohe laual. Mitte, et nad peavad seda ise taga ajama. Olukord on igasugused piirid ületanud ja siis räägitakse, et keegi ei taha staadionil joosta ja koondist esindada. Praegusel ajal toimub pidev ja pidurdamatu staadionijooksu välja suretamine ja seda juba täiesti süsteemi ladvikust. Eesti jooksusüsteem vajab täielikku suurpuhastust, sedasi jätkates ei tule meil enam ühtegi maailma või Euroopa tasemel staadionijooksjat," pahandas Noot.