Katrina Lehis.Foto: Stanislav Moškov
Vehklemine
10. november 2018, 13:40

Enne kaheksandikfinaali konkurentsist pudenenud Beljajeva ja Lehis: iga kaotusega on häbi

Vehklemise maailma edetabelis eestlastest kõige kõrgemal positsioonil olnud Katrina Lehis (8. koht) ning Julia Beljajeva (20. koht) piirdusid kodusel MK-etapil paraku teise ringiga. Mõlema eestlanna tee sulges sedapuhku hiinlanna.

Avaringis Hong Kongi vehklejast Yik Hei Coco Linist 12:10 üle olnud Lehis läks 32 parema seas vastamisi hiinlanna Chengzi Xuga ning pidi tunnistama miljardiriigi esindaja 15:5 paremust.

Eestlanna jäi matšis kärmelt 0:4 kaotusseisu ning kuigi agressiivsusest valitseval Euroopa meistril puudust ei tulnud, ei leidnud tema torked lihtsalt vastast üles. „Minu jaoks oli kohtumine selles mõttes väga raske, sest ma lihtsalt ei leidnud viisi, kuidas teda torgata,” tunnistas Lehis pärast matši. „Tema jällegi suutis igast asendist ära torgata. Olen enda peale väga tige, et ma ei suutnud enda võimalusi ära näha.”

Kas eestlanna tänaseid tegemisi mõjutas kuidagi ka asjaolu, et Tallinna Mõõgal ei pidanud ta kõrge edetabelikoha tõttu eile vehklema alagrupimatše. Ehk kas jäi nii-öelda lahtivehklemisest puudu? „Eks sellel ole oma plusse ja miinuseid, aga ma arvan, et see pole nii oluline. Pigem mul vedas [et eile ei vehelnud], sest see oli päris hullumaja ja väga karm päev.”

Viie aasta taguse maailmameistri Beljajeva, kes oli avaringis 15:11 parem prantslannast Josephine Jacques Andre Coquinist, teekonna lõpetas teine hiinlane Yiwen Sun. Seda seisult 5:5 tehtud otsustava torkega.

Kuigi eestlanna oli enne matši väga hästi kursis, et hiinlanna harrastab passiivset stiili ei suutnud ta seda rajal tulemuseks vormistada.

„Ta on kogu aeg kaitsev ning oskab hästi kätte torgata ehk jah, ma teadsin, mismoodi peab vehklema, aga seda on raske teostada,” nentis Beljajeva. Lisaajal seisul 5:5 teenis eestlanna küll prioriteedi, kuid paraku polnud sellest kasu, sest torke sai kirja hoopis Sun.

„Võib-olla olin lõpus liiga emotsionaalne,” tunnistas eestlanna. „Ma oleks pidanud teda natukene ootama, aga närvid olid liiga pingul ning kartsin, et tema torkab mind enne, sest mul oli prioriteet ja siis läksin ise välja. Praegu muidugi mõtlen, et äkki poleks pidanud minema.”

Beljajeva treener Natalija Kotova lohutas oma hoolealust pärast matši, sõnades et tegelikult näitas eestlanna head minekut. Sellest aga Beljajevale ei piisa. „Võis küll hästi minna, aga tahaks näha ka paremat tulemust,” lausus ta.

Julia Beljajeva treenri Natalja Kotovaga nõu pidamas. Foto: Stanislav Moškov

Kui Lehis saab tänavu esmakordselt nautida alagrupimatšideta turniire, siis Beljajeva jaoks on olukord risti vastupidine. Tallinna turniiril alustas tema koos 240 teise vehklejaga just alagrupist. „Ma pole tõesti aasta aega sealt alustanud, samas, minu jaoks oli see väga kasulik,” leidis ta.

Mõlema eestlanna matšid olid väga erinäolised. Beljajeva kaotas viimasel hetkel ja ülinapilt, Lehis aga jällegi suurelt. Kumb allajäämine on kibedam?

Beljajeva: „Mõlemad on hullud. Kui kaotad ühe torkega, siis hakkad mõtlema, et äkki võinuks midagi teisiti teha. Kui olen aga suurelt kaotanud, on mul pärast häbi, et miks midagi välja ei tulnud. Iga kaotus on hull, ühe punkti või kümne punktiga, tulemus on ju sama.”

Lehis: „Vahet pole, kuidas kaotad. Ühe torkega võib jah minna lõpus ühele või teisele poole. Kui oled aga suurelt taga, siis võid ju lõpus küll proovida, kuid see ongi pigem lihtsalt proovimine. Vahet pole, kas kaotad ühe või kümne torkega, häbi on niikuinii.”